Täpsemalt on veel valitsuse heakskiitu ootavas stabiilsusprogrammis plaanis näidata järgmise aasta riigieelarve puudjääki kolme protsendi mahus ehk siis Stabiilsuse ja Kasvu Paktist tuleneva piiri juures.

Reaalsuses kasutab rahandusministeerium oma kevadisest majandusprognoosist pärinevaid andmeid, kus loodetakse muidu 5,3 protsendi suuruseks kujunevat defitsiiti vähendada meetmetega, mis ei ole vastu võetud ja millest paljudest on poliitikud ka taganenud.

Lisaks juba töös ja vastuvõetud maksutõusudele on rahandusministeerium loonud tabeli võimalikest uutest meedetest, mis võiksid investeeringuid arvestamata 2,22 miljardi euro suurust eelarvepuudujääki vähendada kuskile talutavama miljardi euro kanti.

Arvestatud lisameetmed, mis peaksid eelarvemiinuse toome kolme protsendi juurde:

Nagu tabelist näha, on suurima mõjuga muutujad järgmisel aastal täpselt sisustamata laiapindne julgeolekumaks summas 430 miljonit eurot, mootorsõidukimaks summas 200 miljonit eurot, sotsiaalmaksu erijuhtumite reform 114 miljonit eurot ja kulude kokkuhoid 120 miljonit eurot.

Rahandusminister Mart Võrklaev on korduvalt öelnud, et 430 miljoni euro suurust sisustamata laiapindset julgeolekumaksu järgmisel aastal ei tule. Mootorsõidukimaks on riigikogu menetluses, sellega on mõningad mured, kuid eelduslikult võiks see siiski kehtima hakata järgmisel aastal.

Pigem ei tule ka sotsiaalmaksu erijuhtumite reformi. Tegemist on eufemistliku sõnastusega, kus kava kohaselt oleks töötute ja vähenenud töövõimega isikute eest tasutav sotsiaalmaks eelarvest liigutatud näiteks töötukassasse ja vastavalt tõstetud ka töötuskindlustusmäära.

"Võimalikke muudatusettepanekuid on valitsuses arutatud, kuid ühtki otsust tehtud ei ole. Eelarvestrateegia otsused teeb valitsus septembris," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster.

Kokkuhoid 120 miljonit eurot – see kärbe on ka pigem raskesti saavutatav. Möödunud aasta suvel ei õnnestunud ministeeriumitel suuri kärpekohti leida ja ei ole ka märke, et seekord kuidagi niinimetatud nulleelarvega paremini läheks. Lisaks on küsitavused ka muudes ridades, kas need ikka plaanitavas mahus ka kokku tulevad.

Seega on valitsuse plaanides – riigieelarve strateegias ehk RES-is kui ka nüüd Brüsselile esitatavas stabiilsusprogrammis sees vähemalt 600 miljoni euro ulatuses asju, mida valitsus tegelikult teha ei plaani.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ütles, et ministeerium lähtub dokumentide koostamisel ja esitamisel seaduse nõuetest ja ametlikest sisenditest. Stabiilsusprogrammi koostamisel ei ütle ametnikud poliitikutele ette, mida täpselt tegema peaks, kuid sisuliselt annavad teada, mil määral oleks vaja eelarvepositsiooni parandada.

"Ühest küljest ma saan küsimusest väga hästi aru, et kui poliitikud on avalikult välja hõiganud, et nad ühte, teist asja teha ei kavatse, samas ametliku dokumendina riigieelarve strateegia kehtib," ütles Lättemäe.

Lättemäe sõnum on, et kuna eelarve olukord vajab märgatavalt parandamist, siis on poliitikute roll leida asendused, kui nad ei soovi teha asju, mis nad riigi eelarvestrateegias on kokku leppinud.

Kärped

Samal ajal ei kõla kuigi usutavalt ka jutud ulatuslikest kärbetest. Näiteks 600 miljoni euro ulatuses. Ka Lättemäe ei usu, et kärpimisega kogu vajaminevani on võimalik jõuda.

"Mida aeg edasi, mida jõukamaks me ühiskonnana saame, seda tegelikult keerulisemad need kohad on, kust näpistada," ütles Lättemäe. "Madalal rippuvad viljad on otsas."

"Eeldada, et me suudame säilitada avalike teenuste sama taseme, rääkimata siis avaliku teenuse kvaliteedi tõusust, ulatuslikult kärpides, minu meelest ei ole võimalik," rääkis Lättemäe.

Tema sõnul ei ole ka kuskil mingit ametnikearmeed, kes midagi ei teeks ja suur osa riigi teenistujaid on tegelikult õpetajad, arstid, päästjad, politseinikud ja kaitseväelased, keda tegelikult kärpida väga ei anna. Samuti on erakordselt keeruline vähendada sotsiaaltoetuseid.

Maksutõusud

Jäävad ka maksutõusud. Üks protsendipunkt käibe- või tulumaksutõusu annab ca 120 miljonit eurot maksutulu. Samas just käesolevast aastast tõusis käibemaks kahe protsendipunkti võrra 22 protsendile, andes eelarvesse 230 miljonit eurot.

Tulevast aastast tõuseb tulumaks kaks protsendipunkti, andes eelarvesse 243,7 miljonit eurot. Samas üldise maksuvaba tulu kehtestamine kõigile ehk niinimetatud maksuküüru kaotamine viib eelarvest 556,5 miljonit eurot.

Lättemäe sõnul on tarbimismaksude osakaal teiste riikidega võrreldes Eestis kaldu kaudsete maksude poole. Lisaks on Eestis kõrged tarbimismaksud, keskmised tööjõumaksud ja madalad igasugused varamaksud.

Seega võiks Eesti teiste riikide kogemusi kopeerides üritada eelarve tasakaalustamiseks tõsta just varamakse, kuigi Lättemäe eksperdina sellist soovitust otsesõnu ei anna, sest maksud on poliitiline valik.

Kuna varad on oluliselt ebavõrdsemalt ühiskonnas jaotunud, annaks varade maksustamine märgatavalt suurema võrdsustusmõju kui muud maksuliigid.

"Ühiskonnas tegelikult ei teata või ei teadvustada, mis puudutab laiemalt üldse kogu arenenud maailma, et tegelikult tulude ebavõrdsus ja varade ebavõrdsus, need on natukene ise asjad. Tulude jaotus on ühtlasem kui varade ebavõrdsuse jaotus. Kui mõelda, et laias laastus, kuhu sisse 90-95 protsenti ühiskonnast jääb, siis sissetulekute poolest see võib-olla on mingisugune kolme-, heal juhul neljakordne erinevus," rääkis Lättemäe.

Lättemäe ütles, et sellest lähtuvalt ei pruugi kuidagi progresseeruvalt või astmeliselt tulusid maksustades jõuda tulemiteni, mis vajaliku augu eelarves täidaks. Varakad inimesed võtavad ja näitavad oma tulusid teisiti, nii et pelgalt astmeline tulumaks ei ole allikas, mis sellise summa suudaks kokku tuua.

"Ebavõrdus on suurem ettevõtte kapitali näol, kinnisvara näol, mingil muul moel, mis ei ole otsene tuluga seostatav ja maksustatav rahavoog. Et see ilmselt on tõsi, et võib-olla päris lõpuni ei teadvustata, et tulude ebavõrdsus on mõnevõrra väiksem kui varade ebavõrdsus," märkis Lättemäe.

Euroopa vastus

Samas ainuüksi Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule mitteplaanitavaid poliitilisi valikuid sisaldava eelarveplaani saatmine ise endaga mingisuguseid koheseid muresid kaasa ei too.

Lättemäe sõnul komisjon sellele dokumendile ise liialt suurt tähelepanu ei pööra ja pigem vaatab iseenda koostatud majandusprognoose, mis peaksid avalikuks saama mai keskpaigas. Komisjoni enda prognoos võiks olla sarnane rahandusministeeriumi prognoosile, kus hinnati 2025. aasta defitsiidiks 5,3 protsenti SKP-st.

"Küllap ju ka nemad näevad, et teps mitte kõik plaanid, mis siin on välja hõigatud, ei ole veel realiseerunud piisavalt kindlalt ja võib-olla mõne asja kohta on ka öeldud, et seda tegelikult poliitiliselt hetkel teha ei saa või ei suudeta või tehakse hiljem või mis iganes. Nad ju näevad tegelikult seda sama pilti, mida ka meie näeme", märkis Lättemäe.

"Nad on oma prognoosis üsna suure tõenäosusega üsna defitsiitsed ja ma ütleks, et see on tõenäoliselt suurem probleem, kui see, mis nüüd siin stabiilsusprogrammis kirjas on," rääkis Lättemäe.

Osaliselt on mure selles, et Eesti eelmise aasta defitsiit oli 3,4 protsenti, selle aasta oma tuleb 3,5-protsendilise defitsiidiga ja ka järgmise aasta defitsiit võib kippuda kolme ületama. "See võib-olla on kõige põletavam eelarvepoliitiline küsimus siin kuni käesoleva aasta lõpuni," märkis Lättemäe.

Viimaseid aastaid on Lättemäe sõnul majanduslanguse tõttu pisut lihtsam põhjendada, miks nii suur defitsiit õigustatud on, aga tulevikku vaadates, kui majanduskasv taastub, aina keerukam.

Mis nii suurte defitsiidinumbritega täpsemalt juhtuma võiks hakata, on Lättemäe sõnul keeruline öelda, sest Eesti ei ole sarnases olukorras varem olnud. Samas esialgu midagi liialt hirmsat ei tohiks olla. "Kõige tõenäolisem on see, et meile lihtsalt öeldakse, et täitke siis oma stabiilsusprogrammi eesmärke," rääkis Lättemäe.

Eelarve taas piiridesse saamine lakkaks siis olemast vaid Eesti asi, vaid oleks ka Euroopa asi. Eesti peaks eelarve teemal komisjoniga suhtlema ja Lättemäe sõnul põhjendama, miks enda seatud plaane täita ei õnnestu. Hüpoteetiliselt võiks ka mingil hetkel Euroopa Komisjon Eestit trahvida.

Eelarve ja majandus

Kui ka suve jooksul ei õnnestu valitsusel ümber mõelda, uusi makse kehtestada või märkimisväärselt kärpida, on küsimus, mis saab järgmise aasta eelarvest. Eestis kehtiv eelarve baasseadus ei võimalda näiteks viie protsendiga defitsiidis eelarvet vastu võtta.

Samas on ka võimalik eelarve baasseadust muuta. "Teoreetiliselt küll. Muidugi see miinus kolme protsendi piir, plaanimise mõttes, kust tuleks ülespoole sihtida, see tegelikult tuleb juba ka otseselt Euroopa reeglistikust. Päris nii palju lahjendada baasseadust ei saa," märkis Lättemäe.

Ja isegi kui baasseadust muuta, oleks pikemalt ikkagi tarvis näidata, kuidas defitsiidist välja tulla.

"Kuna Eesti ei ole nii pikalt nii suures defitsiidis olnud, siis me ju tegelikult ka ei tea, kuidas see lõplikult välja mängib. Võib ju vaadata, kuidas mõned Euroopa riigid päris pikalt on olnud, venitanud ja teinud. Mingi aja saab, aga kas see on mõistlik, see tegelikult on teine küsimus," ütles Lättemäe.

"Riigi rahanduse korda saamine, mille kohta mõnikord öeldakse, et kas see on asi iseeneses, siin on ka päris mitu dimensiooni, mis ühel hetkel hakkavad meid majanduslikult pigistama. Kui riik käib päris suures ulatuses defitsiiti finantseerimas finantsturgudel ja finantsturud näevad, et oot-oot, selle riigiga nüüd on mingisugune teistsugune loogika, siis tegelikult hakkab intress tõusma või pannakse riskimarginaali juurde," lisas Lättemäe.

Lisaks mõjutab riigi rahanduse ebakindlus Lättemäe sõnul ka selgelt erasektorit ja erasektori soovi investeerida.

"Just selles mõttes, et kas nüüd tuleb mingi maksutõus, ei tule, mis see poliitika muudatus on, kuidas valitsus seda poliitikat ellu viib, siis võib tekitada ka teatud asjatut ebakindlust erasektoris, kes siis ei julge mingisuguseid asju plaanida, sest ta ei tea, et äkki seda asja, mida ta plaanib, hakatakse kuidagi teistmoodi maksustama ja kas see ärimudel siis töötab," märkis Lättemäe.

"Kindlus on ju vajalik selleks, et erasektor julgeks ja saaks oma tegevust ja investeeringuid plaanida. Kui me väga pikalt sellega venitame, ta hakkab meid pitsitama sealt poolt, et mingid investeeringud või mingid tegevused jäävad kõhkluste tõttu ootele või äraootavale seisukohale. Kui ikkagi on väga suur ebaselgus, et mis maksudega, millises riigis, nelja-viie aasta pärast see äri on, eks siis ettevõtja võib-olla natuke kõhkleb ja kahtleb," lisas ta.

Stabiilsusprogrammi plaanib valitsus heaks kiita neljapäevasel istungil.