"Tänane uudis selle kohta, et Eesti Ekspressil keelati loo avaldamine, on hirmutav. Keegi ei ole seadusest kõrgem, ka mitte ajakirjandus. Eesti kohtud on erapooletud ja vabad. Aga kohtumenetlus on põhiseaduse kohaselt ka avalik," kirjutas Kaljujlaid sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et teoorias võib ette kujutada, et selline meede võib olla vajalik, aga ajakirjandusvabaduse säärane piiramine nõuab tõesti erakordset olukorda ja sellega käsikäes kohtult ka selget avalikku kommunikatsiooni ja selgitust.

"Vabadused ei püsi iseenesest, neid tuleb kaitsta. Ajakirjandus on meie ühiskonna vereringe ja kui vereringe kinni pigistada, siis üldiselt see hästi ei lõppe," lisas Kaljulaid.

Vedler: keelatud väited olid kogu loo keskmeks

Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler avaldas kolmapäeval loo pealkirjaga "Kohus tsenseeris Eesti Ekspressi veel valmimata lugu".

"See on minu enam kui 30 aasta pikkuse ajakirjanikuna töötamise aja jooksul esimene kord, kus kohus piirab teksti, mida ma ei ole isegi veel valmis kirjutanud. Seda ei ole juhtunud ka varem Eesti Ekspressi ajaloos," kirjutas Vedler.

Ta selgitas, et tegi lugu juhtumist, kus politsei ja prokuratuuri kätte sattusid ühe tuntud ettevõtja telefonivestlused. Need sisaldasid tundlikku infot kohalikel valimistel häälte hankimise kohta.

"Lugu hakkas ilmet võtma, puudus aga peategelase kommentaar. Kui see lõpuks saabus, nõudis ta, et veel valmimata lugu ei avaldataks mitte üheski versioonis.
Ühtlasi laekus maakohtust hagi tagamise määrus, millega kohtunik piiras veel valmimata artikli sisu. Määruses öeldakse, et kohtumenetluse ajal ei tohi me avaldada, et hageja on tegelenud kahe tegevusega ning et ta pidas teatud vestlusi. Need vestlused olid kogu loo keskmeks," kirjutas Vedler.

Härmand: kohus ei keelanud artikli avaldamist, vaid piiras kolme väite avaldamist

Harju maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmand ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et tegemist on esialgse õiguskaitse määrusega, mille eesmärk on kohtumenetluse ajaks piirata õigusliku konflikti süvenemist.

"Kohus ei keelanud ära artikli avaldamist, vaid esialgse õiguskaitse korras piirati kolme väite avaldamine. Vaidlus käib selle üle, kas väidete avaldamine on õiguspärane või mitte. Selle peab kohus tuvastama ja saab sealjuures tugineda ainult asjas esitatud tõenditele. Kui kõnealused väited oleksid ilmunud ning kohus edasises menetluses leiab, et avaldatud faktid on ebaõiged, siis poleks võimalik tekkinud mainekahju tagasi pöörata. Esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati seetõttu, et ära hoida võimalikku kahju. Juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata või tühistab hagi tagamise abinõu, on kostjatel soovi korral õigus avaldada hageja kohta välja toodud väited," teatas Kai Härmand.

Vedlerile ja Delfi Meediale anti kohtumääruse vaidlustamiseks 15 päeva. Vedler ütles kolmapäeva lõuna ajal ERR-ile, et praegu ei ole veel otsust vaidlustamise kohta tehtud.