Igal aastal müüb riik enampakkumisel kindlas mahus CO2 heitmekvooti ja saadud raha kasutatakse eri meetmete kaudu igasugustes valdkondades, mille puhul nägid reeglid kuni selle aastani ette, et pool saadud tulust pidi minema kliimaeesmärkide saavutamiseks, kuid alates tänavusest aastast tuleb kogu laekunud tulu kliima- ja energeetikaeesmärkidesse panna.

Kliimaministeeriumi andmed näitavad, et kvoodimüügist saadud rahast suurim osa on viimasel kümnel aastal kulunud Harjumaa tarbeks: sellesse maakonda on läinud ligi 81 miljonit eurot. Järgneb Ida-Virumaa 62 miljoni euroga ja summa poolest järgmine maakond, Lääne-Virumaa, on saanud peaaegu poole vähem ehk 32 miljonit eurot.

Kõige vähem on CO2 kvoodi müügist kasu lõiganud Valgamaa: seal on kasutatud veidi alla kolme miljoni euro kvoodiraha ning alla viie miljoni on läinud ka Põlvamaale, Hiiumaale ja Saaremaale.

Siiski rõhutab kliimaministeerium, et selline jaotus ei kajasta kogu pilti: nimelt kajastuvad maakondadele jaotunud summas vaid need meetmed, mille puhul saab konkreetse piirkonnaga otseseid seoseid luua.

"On meetmeid, mille panus on üle Eesti või on keeruline hinnata tulenevalt meetme sisust, millises maakonnas mõju kõige enam avaldub," selgitas kliimaministeeriumi rohereformi kommunikatsiooninõunik Karoli Noor ERR-ile.

Lisaks tähendavad avatud taotlusvoorud seda, et taotlus esitatakse taotleja initsiatiivil, mis tähendab, et osa maakondi on edukamad, sest esitavad rohkem taotlusi.

Heitmekoguse ühikutega kauplemisel saadud tulu on aasta aastalt kasvanud. Kui näiteks 2014. aastal teenis riik sellelt vaid 7,4 miljonit eurot, siis möödunud aastal küündis see summa ligi 359 miljoni euroni.

Kauplemisperioodi 2021-2030 saadavast tulust on elluviimise faasis 14 meedet ja sellel aastal lisandub veel mitu meedet, mida praegu ette valmistatakse. Nende meetmete hulgas on täiendavate elektrirongide ostmine: reisijateveoks soetatakse kuus uut rongi ning neile vajalikud seadmed ja varuosad.

Samuti tehakse CO2 kvoodi müügist saadavast rahast investeeringuid õhuseireradaritesse ja raadioluuresüsteemidesse, et vabastada Kirde-Eesti alad riigikaitselistest kõrguspiirangutest ja võimaldada seal tuuleparke arendada.

Kvoodiraha pannakse Rail Balticu loomisesse, nimelt rahastatakse sellest Eesti omafinantseeringut projektis. Ka on kvoodimüügist saadud tulu kasutatud avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmiseks, nullheitega sõidukite kasutuse propageerimiseks ja laadimistaristu arendamiseks ning väikesaartele keskkonnasäästlike energialahenduste projekteerimiseks. Täpsustamisel on ühe väikesaare radarijaama taastuvenergialahenduse soetamine.

Üks rahastatavaid meetmeid on rahvusvaheline kliimapoliitikakoostöö, mille puhul antakse abi eri organisatsioonidele, et toetada arenguriikides kliimaeesmärke.

Kvoodirahast saavad osa ka teatrid, mida toetatakse energiasäästlike valguslahenduste meetme kaudu. Toetust saavad taotleda teatrid, mis peavad lähiajal välja vahetama oma hõõg- ja gaaslahendusega prožektorid, efektvalgustid, üldvalguse valgustid ja muud seadmed keskkonnasõbralike LED-valgusallikatel põhinevate seadmete vastu.

Heitmekvoodi müügist saadava tulu abil valmib riigi rahvusvaheliste kohususte täitmiseks vajalik kliimapoliitikaaruandlus, selle arendus ning biokütuste aruandlus, aga ka põllumajandusettevõtete kasvuhoonegaaside audit.

Sellest rahast on hüvitatud vähekindlustatud peredele elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnakasvu energia hüppelise hinnatõusu perioodil ja suurendatud õppehoonete energiatõhjusust. Samuti on toetatud puhaste tehnoloogiate arendustegevust ja toetust on saanud kolm piiriülest vesinikutehnoloogia arendusprojekti.

Kauplemisperioodil 2013-2020 saadud tulust on praegu rakendamisel veel viis meedet, millest üks kannab nime "Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse" ja selle toel aitavad Eesti ettevõtted, ülikoolid ja organisatsioonid oma oskusteabega arenguriikidel kliimaeesmärke täita. Kliimaministeerium tõi näitena Keenias, Ukrainas, Tansaanias ja Rwandas toetatud projekte.

Pooleli on ka meede, millest rahastatakse Rail Balticu projekti riigieelarvelist omapanust ja koostatakse dokumentatsiooni Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa laevaliinide teenindamiseks energiatõhusa, keskkonnasõbraliku akudel sõitva ning vesinikuvalmidusega parvlaeva hankimiseks. Samuti hõlmab meede Tallinna-Tartu raudtee renoveerimist.

Lisaks on selle perioodi projektidest pooleli ka avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine ehk meede, millest saab toetust taotleda kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse hoonete tarbeks.

Keskvalitsuse hoonetest on toetust kasutatud politsei- ja piirivalve ning päästeameti hoonete renoveerimiseks, omavalitsuse hoonete renoveerimise toetus on enim läinud koolide, lasteaedade ja hooldekodude tarbeks.

Üks veel käimasolevaid meetmeid toetab tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2030 moodustaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused transpordisektoris tarbitud kütustest 14 protsenti. Seega kulub raha tegevusteks, mis aitavad biometaani tootmist ja tarbimist hoogustada.

Üleujutusriskide maandamise meetme raames rahastatakse investeeringuid Kuressaares, Kärdlas ja Haapsalus ning korterelamute energiasäästumeetmega toetatakse korterelamute rekonstrueerimist, et vähendada 2050. aastaks hoonete CO2 heidet.

Alates 2014. aastast korraldatakse lisaks tavapärastele enampakkumistele lennunduse heitkoguste ühikute (LHÜ) enampakkumisi, mille tulu suunatakse tervenisti kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. 2021. aastast toetatakse sealt saadud rahast koole, et tõsta noorte rohetehnoloogiateadlikkust.

Järgmisel aastal tõotab kvoodimüügist riigile laekuv summa väheneda, sest heitmekvoodi hind on langenud. Esialgu prognoosis kliimaministeeriumi tuleva aasta tuluks veidi üle 261 miljoni euro, kuid kui kvoodi hind jääb arvatust madalamaks, võib tulu olla 215 miljoni euro kandis.