Tartu maakohus leidis kolmapäeval menetlusosalistele saadetud otsuses, et ettevõtte süü ei ole suur, raskendavad asjaolud puuduvad ning sellest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud väiksem trahvimäär. Seetõttu vähendas kohus Olerexile määratud kaheksa miljoni euro suuruse trahvisumma ühe miljoni euroni.

 Olerexi esindava vandeadvokaadi Oliver Nääsi sõnul tutvub ettevõte põhjalikult kohtuotsuse sisuga, kuid kaebab selle tõenäoliselt edasi, kuna kohtuotsuses kirjeldatud asjaolusid arvestades on karistus jätkuvalt ebaproportsionaalselt suur ega ole kooskõlas kohtu enda põhistustega.

"Trahvisumma nii oluline vähendamine esimese astme kohtus näitab ka ilmekalt, kui ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne oli keskkonnaameti trahviotsus. Samas ei saa tuvastatud rikkumise marginaalsust silmas pidades lugeda põhjendatuks ka maakohtu poolt määratud karistust. Usun, et siin on ka riigikohtu jaoks veel ruumi korrektuuride tegemiseks," lausus Nääs.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ütles, et maakohtu otsus oli siiski süüdimõistev ning ka miljon eurot on ilmselt Eesti kõigi aegade suurim väärteo eest mõistetud trahv ja see näitab ilmekalt rikkumise raskust. 

"Keskkonnahoiuks paika pandud reeglite rikkumine peabki saastajale kalliks maksma minema. Kohus nõustus keskkonnaameti väärteo otsusega karistada ettevõtet atmosfääriõhu seaduse rikkumise eest ning määras trahvisumma, mis moodustab umbes ühe kuuendiku Olerexi aastakasumist. Lisaks miljonitrahvile on ettevõttel juba tulnud maksta 12 000 eurot eelmise rikkumise eest. Kõige tõsisem menetlus – kriminaalasi valeandmete esitamise eest – on aga alles pooleli," lausus Avarsalu.

Keskkonnaamet ei ole veel otsustanud, kas kaebab kohtuotsuse edasi ja taotleb siiski väärteootsuses algselt määratud kaheksa miljoni euro suuruse trahvi määramist. Nii atmosfääriõhu kaitse seaduse kui vedelkütuse seadusega pandud kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud karistus kuni 10 miljonit eurot. 

Mitu uurimist on veel pooleli

Keskkonnaamet tegi 2023. aasta detsembris väärteomenetluse otsuse, millega määras kütuse firmale Olerex biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi kaheksa miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunas Olerex 2022. aastal tarbimisse fossiilkütust, rikkudes sellega atmosfääriõhu seadust.

Olerex vaidlustas eelmise aasta detsembris keskkonnaameti otsuse. Jaanuaris palus keskkonnaamet pärast Olerexi seisukohtadega tutvumist kohtule saadetud kirjas tühistada karistamise vedelkütuse seaduse alusel, sest selleks nõutavad eeldused on täitmata. Keskkonnaamet soovis kohtumenetluse jätkumist ainult atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel esineva väidetava rikkumise osas, kuid jättis trahvisumma muutmata.

Olerex soetas 2022. aasta lõpus biokütuse nõude täitmiseks kütust koos sertifikaatidega, mis on rahvusvahelise jätkusuutlikkuse sertifitseerimissüsteemi (ISCC) andmebaasis registreeritud. Keskkonnaameti hinnangul ei olnud kõnealused sertifikaadid aga biokütuse kohustuse täitmiseks Eestis sobilikud.

Olerex on öelnud, et ei saavutanud nimetatud tehinguga mingit rahalist kasu, sest ettevõte tegi kütuse ja sertifikaatide omandamiseks märkimisväärseid lisakulutusi.

Olerexi suhtes on pooleli ka kriminaaluurimine, mille käigus kontrollitakse kahtlust, et Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile riiki toodud kütuse kohta teadlikult valeandmeid. Kriminaalmenetlust viivad läbi keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Lisaks alustas konkurentsiamet mullu novembris Terminali kaebuse alusel Olerexi suhtes järelevalvemenetluse, et uurida võimalikku konkurentsireeglite rikkumist Eesti mootorkütuste jae- ja hulgimüügiturul. Terminal viitas oma kaebuses, et Olerex on saavutanud ebaausa turueelise eirates biokütuse nõuet. Terminali sõnul on nende klientide arv ja müügimahud nii jae- kui ka hulgimüügis Olerexi tegevuse tõttu vähenenud.

Kui tänavu veebruaris andis keskkonnaamet teada, et 2023. aasta kütuseturu esialgsete andmete järgi täitsid biokütuste osakaalu nõude kõik kütusemüüjad. Andmete järelkontrolli käigus selgus siiski, et Olerexi puhul oli osa esitatud andmedmetest ebaõiged, asjaolude täpsemaks selgitamiseks on samuti alustatud väärteomenetlus.

Teised turuosalised on Olerexi käitumise suhtes olnud kriitilised. Eesti transpordikütuste ühing heidab riigile ette suutmatust tegelda kütuseturul toimuvate pettustega ja väidab, et Olerexi rikkumised on olnud seni teadaolevast märksa suuremad. Olerexi hinnangul on tegu konkurentide katsega avalikkust eksitada.