Viimastel kuudel on ka Kallase enda nime pakutud Stoltenbergi potentsiaalse mantlipärijana. Nüüd aga leitakse, et tal pole selleks võimalust, sest kõikidele riikidele ei sobi Kallas oma liiga teravate väljaütlemiste tõttu Venemaa kohta. 

Stoltenbergi järglaseks on praegu jäänud Saksa meedia teatel veel kaks kandidaati: Hollandi peaminister Mark Rutte ja Rumeenia president Klaus Iohannis. Saksa ajakirjanike küsimusele, kumba tema toetab, ei soovinud Kallas nimeliselt vastata. Küll aga nimetas kahte tingimust: esiteks peaks Stoltenbergi järglane tulema riigist, mis täidab kahe protsendi eesmärki ning teiseks peaks ta tulema Ida-Euroopa riigist.

Kallase hinnang välistaks Eesti toetuse Ruttele, kellele on toetust avaldanud üle 20 liikmesriigi, sealhulgas USA, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Kolmapäeva pärastlõunal saatis riigikantselei aga ERR-ile õienduse, et Kallas olevat Berliinis toimunud meediaüritusel käinud välja mitte kaks, vaid kolm tingimust, millest kolmas hoopis toetavat Rutte kandidatuuri.

ERR tsiteeris kolmapäeva hommikul Saksa suuremates meediaväljaannetes ilmunud üsna identset teksti, mis räägib konkreetselt kahest tingimusest ("Kallas wollte sich auf Nachfrage auf keinen von beiden festlegen, nannte nur zwei Bedingungen. Stoltenbergs Nachfolger solle aus einem Land kommen, das das Zwei-Prozent-Ziel einhält. Zudem solle er aus Osteuropa stammen"). Riigikantselei esindaja tõi välja saksakeelses Reutersis ilmunud Kallase lause, et "Rutte kasuks räägib see, et peasekretär peaks pigem olema koalitsioonivalitsusega riigi peaminister".

ERR tegi riigikantseleile ettepaneku, et segaduse klaarimiseks võiks Eesti peaminister Eesti ajakirjandusele ühemõtteliselt lahti seletada, keda ja millistel tingimustel Eesti NATO tulevase peasekretärina toetab. Riigikantseleist vastati, et seda eraldi tegema ei hakata, sest ERR-il oli võimalus selle kohta küsida eelmise nädala Vikerraadio saates.

Kallas kaitses Saksamaad kriitika eest, nagu see teeks Ukraina toetamisel liiga vähe ja liiga hilja. "Mul on vahel tunne, et Saksamaale avaldatakse liiga palju survet. Teised Euroopa riigid peaksid ka ise rohkem panustama," ütles Kallas. 

Saksamaal keerleb debatt Ukraina toetamise üle praegu peamiselt kantsler Olaf Scholzi keeldumise üle tarnida Ukrainale tiibrakette Taurus. Kuid mitte ainult. Vastuseks küsimusele Scholzi parteikaaslasest parlamendifraktsiooni juhi Rolf Mützenichi mõttemängudest Ukraina sõja külmutamise kohta vastas Kallas Konrad Adenaueri tsitaadiga: "Vägivalda täis maailmas oleks patsifism lihtsamalt öeldes enesetapp."

NATO riigid peaks kulutama kaitsele kolm protsenti SKT-st

Kallas kutsus NATO-t üles suurendama varasemat eesmärki kulutada kaks protsenti SKT-st kaitsele vähemalt kolmele protsendile.

"Ma tahaksin näha rohkem kui kolm protsenti," ütles Kallas. Ja põhjendas seda sellega, et Venemaa mõistab ainult jõusignaali. Kallase sõnul investeerib Eesti riigikaitsesse üle 3,2 protsendi oma SKT-st.

Kallas tunnistas, et inimestele on raske selgitada, et kaitsesse tuleks rohkem panustada, sest nad ei tunne alati, et see just praegu vajalik oleks. "Aga selleks ajaks, kui tunnevad, on juba hilja."

Saksa meedia meenutas, et Eesti peaminister on teinud ka ettepaneku, et kõik NATO liikmesriigid annaksid 0,25 protsenti oma SKT-st Ukrainale sõjaliseks abiks.

"Arvutasime, et kui kõik Ramsteini koalitsiooni liikmed lubaksid Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsenti SKT-st, võib see Venemaa üle trumbata," ütles Kallas Berliinis. Ukraina kaitse kontaktgrupp, nn Ramsteini koalitsioon, koosneb enam kui 50 riigist.