Peaminister Kallas tunnustas kohtumisel Saksamaa märkimisväärset rolli Ukraina toetamisel ja Euroopa julgeoleku tagamisel.

"Pärast Zeitenwende't on kahe aasta jooksul toimunud rohkem muudatusi kui sellele eelneva 30 aastaga. Täna seisab Saksamaa Eestile ja Balti riikidele lähemal kui kunagi varem. See peegeldub nii meie kahepoolsetes suhetes kui koostöös Euroopa Liidus ja NATO-s," ütles ta.

Kallas tänas Scholzi ka Saksamaa pühendumuse eest Balti piirkonna kaitsmisele. "Saksamaa on NATO lahingugrupi raamriik Leedus, Saksa mereväel on juhtroll Läänemerel ja Saksa lennukid kaitsevad siinset õhuruumi," lisas ta.

Kallas rõhutas kohtumisel vajadust investeerida rohkem Euroopa kaitsevalmidusse ja suurema kiirusega tööle saada kaitsetööstus.

"Meil on valida, kas investeerida rohkem kaitsesse või riskida kogu vaba maailma tulevikuga. Selliste suurte ja kiireloomuliste investeeringute tegemiseks on üks võimalus lisaks kaitsekulutuste tõstmisele ka EL-i ühine laen," lausus Kallas.  

Kallase sõnul peab vaba maailma sõjaline, poliitiline ja majanduslik toetus Ukrainale jätkuvalt olema vankumatu.

"Ukraina vajab kiirelt relvi ja laskemoona. Samuti meie pikaajalist toetust. Eesti otsus suunata Ukraina sõjalisse toetamisse 0,25 protsenti SKT-st järgmise nelja aasta jooksul kogub riikide seas üha enam toetust. Tutvustasin meie strateegiat ka liidukantsler Scholzile tänasel kohtumisel," ütles Kallas.

Eesti ja Saksamaa on ühel meelel, et külmutatud Vene varadelt teenitud kasumeid tuleb kasutada Ukraina toetamiseks.

"Aga vaja on leida lahendus selleks, kuidas ka külmutatud varad enda saaks Ukraina abistamiseks kasutusele võtta," ütles Kallas. 

Peaminister Kallas ja liidukantsler Scholz esinesid koos ühel laval ka Friedrich August von Hayeki fondi poolt korraldatud konverentsil, mis on pühendatud mõjuka majandusteadlase Hayeki populaarse teose "Tee orjusesse" ilmumise 80. aastapäevale. 

Hayeki konverentsil peetud kõnes rõhutas Kallas, et peame majanduspoliitikas püüdma leida uut normaalsust pärast mitmeid kriise.

"Peame kindlustama, et kriisi leevendamiseks mõeldud toetused ja nendest kasvanud eelarve puudujäägid ei muutuks püsivaks. Pärast kriiside möödumist peame tagasi liikuma vanade ja ajaloos ennast juba tõestanud põhimõtete suunas. See nõuab ka realistlike ja jätkusuutlike eesmärkide seadmist," ütles Kallas.

Kallas tõi oma sõnavõtus esile ka valeinfo ja propaganda mõju ning ohtlikkust meie ühiskondadele.

"Putin peab demokraatlike ühiskondade vastu varjusõda – selle eesmärk on tekitada umbusaldust, heidutada meid Ukrainat toetamast ja mõjutada demokraatlikke otsustusprotsesse. Sel aastal, mil toimuvad olulised valimised nii Euroopas kui ka Ameerikas peame olema eriti valvsad," rõhutas Kallas.

"Propaganda ja valeinformatsioon varitseb meid kõikjal – see on sõna otseses mõttes meie telefonides ja taskutes. Tõese informatsiooni saamiseks tuleb üha enam pingutusi teha," lisas ta. 

Kallas sai auhinna Saksa välisministrilt

Kaja Kallas võttis Berliinis osa ka Walther Rathenau auhinnatseremoonialt, kus pälvis auhinna silmapaistva tegevuse eest välispoliitikas ja pidas tänukõne. Auhinna andis talle üle Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.

Preemia üleandmisel ütles Baerbock Venemaa sõda Ukraina vastu silmas pidades, et Kallas andis mõista, et vabadust ei tohi kunagi võtta iseenesestmõistetavalt ja seda tuleb kaitsta. 

Rathenau auhinnaga tunnustatakse inimesi nende silmapaistva elutöö eest välispoliitikas. 2008. aasta esimese preemia laureaat oli Saksamaa endine välisminister Hans-Dietrich Genscher. Hiljem on saanud auhinna teiste seas USA endine välisminister Hillary Clinton, toonane liidukantsler Angela Merkel, Poola peaminister Donald Tusk ja holokausti üle elanud Margot Friedländer. 

Walther Rathenau oli Weimari vabariigi välisminister. Liberaalse juudi rahvusest poliitiku mõrvasid 1922. aasta 24. juuni hommikul paremäärmuslased, kui ta autoga tööle sõitis.