WSJ: võimalik Tiktoki keeld toob kaasa tulised kohtulahingud

USA võimud võivad riigis Tiktoki keelustada ning see võib kaasa tuua tulised kohtulahingud. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et valitsus peab siis kohtus tõestama, et Hiina rakendus ohustab riiklikku julgeolekut ning selle keelustamine ei ohusta ameeriklaste sõnavabadust.
Hiljuti võttis USA esindajatekoda vastu eelnõu, mis sunnib videojagamisplatvormi katkestama sidemed oma Hiina omanikfirmaga või olema silmitsi keeluga Ühendriikides. Eelnõu vajab veel USA senati heakskiitu.
Eelnõu toetab ka Joe Bideni administratsioon, kui senat selle vastu võtab, siis seisab Titkoki emafirma ByteDance silmitsi raske valikuga. Kas müüa platvorm USA firmale või seista silmitsi keeluga. Lisaks võib Tiktok kaevata USA valitsuse ka kohtusse.
Kui Tiktok annab keelu kohtusse, hakkaksid juhtumit arutama USA föderaalkohtud. Vaidlus keskenduks õiguslikule küsimusele, kas riikliku julgeolekuga seotud eesmärgid läheksid vastuollu USA põhiseaduse esimese parandusega, mis käsitleb sõnavabadust, vahendas The Wall Street Journal.
USA on pikka aega takistanud välisinvestoritel omada riigi meediaettevõtteid. Sellist karmi sammu aga pole võetud interneti-platvormi vastu. Miljonid ameeriklased tahavad aga Hiina rakendust edasi kasutada. Varasemates kohtuasjades on kohtunikud leidnud, et Tiktoki kasutajatel on õigus rakenduse sisu tarbida ja see õigus on seotud põhiseaduse esimese parandusega.
See tähendab, et valitsus peab näitama, et muud meetmed riigi julgeoleku tagamiseks ei tööta.
"See kõik sõltub sellest, kuidas valitsus oma otsust põhjendab," ütles mittetulundusühingu Electronic Frontier Foundation advokaat David Greene.
USA võimud on proovinud Tiktoki ka varem ära keelata. Washingtoni föderaalkohtunik seda aga ei lubanud. Eraldi Pennsylvania osariigi kohtuasjas ei lubanud seda ka teine USA kohtunik. Hiljuti jäi kohtus kaotajaks ka Montana osariik, mis üritas rakendust keelustada. Kohtunik leidis siis, et Tiktok pakkus mõne kasutaja jaoks ainulaadset suhtlemise võimalust ning osariik ei põhjendanud oma otsust piisavalt põhjalikult.
Vett segavad veel varasemad ülemkohtu otsused. 1965. aastal otsustas ülemkohus, et kodanikel on õigus saada informatsiooni, isegi kui tegemist on välisriigi propagandaga. Samas lubas kohus sulgeda 1986. aastal täiskasvanute jaoks mõeldud raamatupoe. Kohus ei näinud siis sulgemises ohtu sõna- ja väljendusvabadusele.
Toimetaja: Karl Kivil








