"Me edendame kaasaegseid ja kliimasõbralikke tuleviku tööstustehaseid," ütles teisipäeval Saksa majandusminister Robert Habeck.

Skeemi kaudu jaotatakse 23 miljardit eurot. Teisipäevast alates avanes taotlusvoor nelja miljardi euro väärtuses riigiabile ning sügisel jaotatakse veel 19 miljardit eurot. Taotluse esitavad ettevõtted peavad lubama vähendama süsinikdioksiidi heitmeid 90 protsendi võrra 15 aastaga, mille jooksul ettevõte saab toetust, kirjutab Euractiv.

Toetusskeem põhineb vähempakkumise süsteemil. Ettevõtted märgivad taotluses teoreetilist CO2 heitmekvoodi hinda, mille puhul on rohelise investeeringu tegemine majanduslikult otstarbekas.

Näiteks võib mõni tööstusettevõte soovida asendada maagaasil või söel töötavat ahju elektril või vesinikul töötava ahjuga, kuid selle opereerimise kulud on võrreldes fossiilkütustel töötava ahjuga liiga kõrged. Ettevõte märgibki taotlusel sellist teoreetilist CO2 heitmekvoodi hinda, mille puhul muutuks rohelisem tootmistehnoloogia kasumlikumaks.

Kui EL-i kvoodikaubanduse süsteemis jääb CO2 heitmekvoodi hind alla ettevõtte esitatud hinna, saab ettevõte riigilt toetust. Kui tegelik hind ületab taotluses märgitud hinda, peavad toetusskeemis osalevad ettevõtted toetusi tagasi maksma hakata. Kuna tegemist on vähempakkumisega, saavad toetust need ettevõtted, mis esitavad kõige madalama teoreetilise CO2 heitmekvoodi hinna.

Teisipäeval alanud taotlusvoorus saavad osaleda need ettevõtted, mille CO2 heitmete aastane kogus on üle 10 000 tonni. Ükski ettevõte ei saa taotleda riigilt abi, mis ületaks ühe miljardi euro piiri. Samuti ei saa ükski tööstusharu nagu paberitööstus, keemiatööstus või tsemenditööstus üle 1,3 miljardi euro esialgsest neljast miljardist eurost.

Vähempakkumise tulemused selguvad nelja kuu pärast, mille järel on abile kvalifitseerunud ettevõtetel kolm aastat aega heitmete vähendamise alustamiseks.

Pärast valitsusega sõlmitud lepingu kehtimise algust, peab ettevõtte vähendama oma CO2 heitmeid 60 protsendi võrra kolme aasta jooksul ning 15 aasta möödudes peavad heitmed langema 90 protsenti.

Sügisel algab teine taotlusvoor, mille jooksul jagatakse lausa 19 miljardit eurot toetusi, samuti poleks enam abi suurus ühele ettevõttele piiratud. Just siis võivad tsemendi- ja terasetööstuse suurettevõtted saada arvestava riikliku toetuse. Küll aga pole veel Euroopa Komisjon heaks kiitnud teise taotlusvooru korraldamist. Ettevõtete toetamist reguleerivad Euroopa Liidus ranged riigiabi reeglid.

Varem lubas Berliin toetada riigi nelja suurimat terasetootjat seitsme miljardi euroga, kuid need ettevõtted saavad osaleda ka uues toetusskeemis.

Habecki sõnul on uus skeem maailmas ainulaadne.

"Loodetavasti aitab see käivitada hädavajaliku tööstusülemineku, viib tehnoloogilise progressini ja aitab vähendada CO2 heitmeid mitmesaja miljoni tonni võrra," ütles toetusskeemi koostamises osalenud Jörn Richstein.

Habecki juhitud ministeerium loodab, et skeem aitab vähendada CO2 heitmeid lausa 350 miljoni tonni võrra.

Saksa valitsus kavandab tulevikus edasiste taotlusvoorude korraldamist, kokku võib toetusskeemi maht ulatuda 50 miljardi euroni.