EL on seadnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist 55 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastal.

Ometi nõuab ainuüksi 2030. aasta eesmärgi saavutamine 813 miljardit eurot aastas 2024. aastast kuni 2030. aastani, kirjutab mittetulundusühing Kliimamajanduse Instituut (I4CE) kolmapäeval avaldatud aruandes. Antud summa võrdub 5,1 protsendiga EL-i SKP-st. Tegelikkuses aga kulutati kliimaeesmärkide saavutamiseks 2022. aastal ainult 407 miljardit eurot, teisisõnu oleks aruande järgi vaja kulutusi järsult kahekordistada, kirjutab Financial Times.

Uuringus võrreldakse vajadusi kliimainvesteeringute järele tegelike kulutustega liikmesriikides hoonete renoveerimise, transpordi ja energiatootmise valdkondades. Need sektorid vastutavad kahe kolmandiku EL-i süsinikdioksiidi heitmete eest.

Samal ajal nihkub tähelepanu Euroopas rohe-eesmärkide püstitamisest nende elluviimise maksumusele. Üle 70 tööstusettevõtte tippjuhi kirjutas teisipäeval alla üleskutsele Euroopa Komisjonile, milles nõutakse bürokraatia vähendamist, energiakulude kontrolli alla võtmist, taristule keskendumist ning ettevõtete toetamist.

I4CE uurijad jõudsid järeldusele, et ainult 22 alasektoris, konkreetselt hüdroenergia tootmises ja akusalvestuses, olid avaliku ja erasektori investeeringud vajalikest suuremad 2022. aastal. Samas tuuleenergia tootmises moodustasid investeeringud ainult 17 protsenti vajalikust mahust.

Organisatsioon lisas, et Euroopa Komisjoni enda hinnangud "kliimainvesteeringute puudujäägi" kohta on puudulikud ning nende arvutamine on läbipaistmatu.

"EL-i poliitikakujundajad peaksid kiiresti hindama ja reageerima paremini EL-i kliimainvesteeringute puudujäägile, vastasel korral riskitakse sellega, et rohelepe ei suuda täita kõiki selles sisalduvaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonda puudutavaid lubadusi," lisati aruandes.