Õppust juhtinud erioperatsioonide teenistuja selgitas, et ajaraamistikuks valiti näitlik kriisiolukord, kus eriolukorda ei ole kehtestatud, aga on märgid, et vaenlane on alustanud ettevalmistusi Eesti riigi vastasteks tegevusteks.

Õppuse tegevused toimusid erinevates asukohtades üle Saaremaa – Kuressaarest Kuivastuni. Õppuse tarbeks kasutati ka eramaju, kontorihooneid ja sadamaid. Osalejatele oli tähtis, et üksused said harjutada reaalses keskkonnas.

Erioperatsioonide väejuhatus on vahetult kaitseväe juhatajale alluv üksus, mis korraldab tavatut sõjapidamist, viib läbi erioperatsioone ning annab valdkondlikku väljaõpet nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus.

Erioperatsioonidel on strateegiline tähtsus Eesti iseseisvas kaitsevõimes. See on osa kaitseväe tegevusest, mida teostab selleks moodustatud, varustatud ja väljaõpetatud üksus teiste üksuste toetuseks või eraldiseisvana, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja erinevaid meetodeid.