"Avalik esinemine on poliitiku eksam ja jutupunktid, mis koostatakse talle on konspekt," ütles Merilai. "On esinemisi, kus seda konspekti saab kohe avatult kasutada - need on näiteks pikemad raadiointervjuud, nagu "Stuudios on peaminister" -, aga seda konspekti või neid jutupunkte saab kasutada ka käigu pealt, näiteks valitsuse pressikonverentsil või siis riigikogu infotunnis arupärimistele vastates," rääkis Merilai. "Kindlasti kasutatakse jutupunkte näiteks kohtumistel välismaa kolleegidega, seal on kindlasti mõlemal osapoolel paksud kaustad ees, kus on kirjas kõik see, millest on vaja rääkida või mis teemad võivad jutuks tulla," selgitas Merilai jutupunktide olemust.

Peaministri jutupunkte valmistab ette Stenbocki majas asuv valitsuse kommunikatsioonibüroo, Merilai sõnul oli see nii ka teisipäeval meediasse jõudnud juhtumil, kus rahandusministeerium vaatas enne ETV teleintervjuud üle jutupunktid, millega Kaja Kallas soovis põhjendada Elektrilevi lahkulöömist Eesti Energiast ja kritiseeris iga mõtet. "Kommunikatsioonibüroole oli ette antud teemade ring, millest juttu tuleb, nad vaatasid varasemaid esinemisi ja seisukohti ning selle pinnalt panid asjad kokku. Siis teine järk jutupunktide koostamises on ametkondlik sisend, mis saadetaksegi vastavast ministeeriumist või vastavalt ametnikult," ütles Merilai selgituseks.

Lõpliku otsuse, mida ta ütleb, teeb siiski poliitik. "Sa võid ju ükskõik milliseid jutupunkte ette valmistada, aga selle valiku või lõppotsuse, kuidas neid kasutada, millises mahus, millises sõnastuses ja milliste lisandustega, teeb poliitik ikkagi ise," märkis Merilai.

Tema sõnul on poliitiku pika intervjuu ette valmistamine kollektiivne kunst. "Intervjuude ettevalmistamise juures on oluline teha ettevalmistav koosolek, kus saab jutupunktid läbi töötada, sest pikema saate puhul on neid 10-12 lehekülge. Siis peab olema võimalus ka need läbi mõelda ja vajadusel lisaküsimusi küsida. Poliitikute taustajõud alati toimetavad, mõnes mõttes ka siis, kui poliitik on otse-eetris," sõnas Merilai.

Emotsioone aga kantselei poliitikule ette ei kirjuta. "Emotsioon on ikkagi poliitikul eetris enamasti üsna siiras, see ei ole läbimõeldud. Kui mõtleme näiteks kaastunde või mingi teise sarnase emotsiooni peale, siis poliitikud on ju üsna tundlikud oma auditooriumi suhtes või saavad aru, mida neilt oodatakse mingis konkreetses olukorras," sõnas Merilai.