Euroopa kaitseturu konkurentsivõime suurendamiseks soovib komisjon luua täiendavaid stiimuleid liikmesriikide investeeringute suurendamiseks strateegilisse kaitsevõimesse, soodustada kaitsevõimelahenduste ühishankeid ning kutsuda liikmesriike üles jätkama relvaekspordi kontrolli tavade lihtsustamist ja ühtlustamist.

2022. aasta lõpuks on Euroopa Kaitsefond investeerinud kaitsevaldkonna uurimis- ja võimearendusprojektidesse 1,9 miljonit eurot. Sellega lükatakse käima koostööprojektid võimearenduses ning hoogustatakse innovatsiooni. Samuti loob komisjon täiendavaid stiimuleid liikmesriikide investeeringute suurendamiseks strateegilisesse kaitsevõimesse, eelkõige juhul, kui nende arendamine ja/või hankimine toimub EL-i koostööraamistikus. Ennekõike uurib komisjon võimalusi soodustada kaitsevõimelahenduste ühishankeid. Muu hulgas kaalub ta selleks käibemaksuvabastust, uusi rahastamisvõimalusi ja võimalik, et ka Euroopa Kaitsefondi preemiamehhanismide läbivaatamist.

Kuna sõjaliste kaupade ekspordilitsentside väljastamise eest vastutavad liikmesriigid, kutsub komisjon neid üles relvaekspordi kontrolli tavasid lihtsustama ja järk-järgult ühtlustama. Komisjon kutsub liikmesriike ka üles mitte tegema üksteisele põhimõtteliselt takistusi koostöös väljatöötatud sõjalise varustuse ja tehnoloogia ekspordiks kolmandasse riiki. Nii peaks komisjoni hinnangul olema kindlustatud Euroopa Kaitsefondist rahastatud toodete asjakohane ja konkurentsivõimeline pääs rahvusvahelisele turule, minemata vastuollu liikmesriikide suveräänsete otsustega.

Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskavas on visandatud sammud EL-i julgeoleku- ja kaitsesektori konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamiseks. Selleks kutsutakse liikmesriike üles lööma aktiivselt kaasa loomisel oleva elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse töös, soodustatakse kaheotstarbelisi teadusuuringuid ja innovatsiooni EL-i tasandil ning kutsutakse liikmesriike üles töötama strateegilise kompassi raames välja EL-i ülene kooskõlastatud lähenemisviis elutähtsale tehnoloogiale. Samuti toetatakse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna innovatsiooni ja ettevõtlust mitme uue vahendiga nagu inkubaatorid, segarahastamine jne, töötatakse koos Euroopa Kaitseagentuuriga välja EL-i kaitseinnovatsiooni kava, et koondada erinevate üksuste jõupingutused ühe raamistiku alla, hinnatakse julgeoleku- ja kaitseküsimusi EL-i olemasolevate või kavandatavate tööstus- ja kaubandusmeetmete rakendamise ja läbivaatamise kontekstis vajaduse korral süsteemsemalt, et vähendada strateegilist sõltuvust.

Komisjon otsib ka võimalusi suurendada EL-i kosmosevarade kaitset, ennekõike kosmose jälgimise ja seire (SST) teenuste ning EL-i tööstuse kogu potentsiaali ärakasutamise varal. Komisjon propageerib lähenemisviisi, mille kohaselt EL-i kosmosetaristu kavandatakse algusest peale kaheotstarbeliseks, et pakkuda uusi paindlikke teenuseid, mis rahuldavad valitsemissektori vajadusi, sealhulgas kaitsevaldkonnas.

Samuti uurib komisjon võimalust käivitada solidaarsus-, vastastikuse abi ja kriisireageerimismehhanismid kosmosest lähtuvate rünnakute või kosmoses asuvate varade ohtusattumise korral.

Komisjon tahab suurendada Euroopa vastupanuvõimet. Komisjon hindab koostöös välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ja liikmesriikidega sektorite toimetulekuvõime lähtestsenaariume, et teha kindlaks nii lüngad ja vajadused kui ka sammud nendega tegelemiseks. Strateegilise kompassi vastuvõtmise järel annab komisjon oma panuse EL-i tulevasse hübriidohtude vastaste vahendite paketti ja kaalub võimalust leida vastavate poliitikavaldkondade eksperdid.

 Lisaks sellele teeb komisjon küberturvalisuse ja küberkaitse tugevdamiseks ettepaneku küberkerksuse akti kohta ja palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja ühtsed standardid ning suurendab koos liikmesriikidega valmisolekut ulatuslikeks küberintsidentideks. Selle aasta lõpuks teeb komisjon koos Borrelliga ettepaneku ajakohastada ühist tegevuskava, et parandada sõjaväelist liikuvust Euroopas ja väljaspool seda. Peale selle võtab komisjon kasutusele meetmeid, et otsida lahendusi kaitsega seotud kliimamuutusprobleemidele.

EL-i julgeoleku- ja kaitseküsimuste strateegiline kompass on nõukogu dokument, millele annab suuna kõrge esindaja Josep Borrell ning mille eesmärk on anda liikmesriikide soovile astuda vastu EL-i ees seisvatele ohtudele ja probleemidele järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks konkreetsed eesmärgid ja tulemused. Nõukogu peaks selle vastu võtma 2022. aasta märtsis.