Ehkki Valgevene opositsioon on demokraatlike riikide valitsusi kutsunud üles mitte lubama nende territooriumil korraldada diktaator Aleksandr Lukašenko algatatud referendumi põhiseaduse muutmiseks, pole välisministeerium seni öelnud, kas Eesti seda lubaks.

Referendumi korraldamiseks Eesti territooriumil peab Valgevene saatkond esitama taotluse välisministeeriumile.

Sel esmaspäeval andis Lotman väliskomisjoni istungil välisminister Eva-Maria Liimetsale üle Valgevene Maja ehk Eesti Valgevene diasporaa pöördumise, kus leitakse, et lääneriikide poolt mittetunnustatud riigijuht ei tohiks saada õigust korraldada Eestis referendumit, vastasel juhul legitimeeriks Eesti Lukašenko võimu, mida seni pole tehtud. Sama pöördumise esitas Valgevene Maja eraldi ka välisministeeriumile.

Referendum viidaks läbi Valgevene saatkonna hoones, mis on juriidiliselt Valgevene territoorium. Lotmani sõnul on välisministeeriumil aga võimalus saatkonna taotlusele ei öelda ning põhjendusi oleks tema sõnul mitu.

""Referendumi läbiviimiseks peab Valgevene saatkond esitama vastava taotluse. Välisministeeriumil on kõik õigused seda mitte kooskõlastada. On nii juriidiline kui ka moraalne ja selline moraal-diplomaatiline õigus, kuivõrd Eesti ei tunnusta Lukašenko režiimi legitiimsust. Seega pole mingit kohustust kooskõlastada seda mittelegitiimse režiimi mittelegitiimset referendumi läbiviimist Eesti territooriumil. See on minu seisukoht," lausus Lotman.

Lotmani sõnul pole välisminister talle seni vastanud, kuid lubaduse vastata andis.

"Ma ei tea, millal Eva-Maria Liimets vastuse annab, üldiselt oleks võinud samal päeval. Meie välisminister on kahjuks väga ettevaatlik inimene ja ta kardab teha selliseid otsuseid, mis võivad kedagi pahandada. Sellega, kui ta kardab kedagi pahandada, on suur oht, et ta pahandab väga paljusid," nentis Lotman.

Lotmani hinnangul tähendaks referendumi lubamine Eesti pinnal seda, et senised avaldused Lukašenko režiimi suunal on olnud tühjad sõnad.

"Kui Eesti lubab, siis see, et me ei tunnista Valgevene režiimi legitiimsust, on tühjad sõnad. Kui me ei luba läbiviimist, siis see tähendab, et Eesti sõnal on mingi kaal ja väärtus," lausus Lotman.

Lotman nimetas 27. veebruaril toimuvat referendumit farsiks ning võrdles seda sarnase referendumiga Venemaal, millega põlistati Venemaa presidendi Vladimir Putini võimu.

"Siin on näha Vene ja Valgevene demokraatia mahasurumismehhanismide või agentuuride koostööd. Lukašenko õpetab Vene julgeolekut, kuidas maha suruda protestiaktsioone, Putini administratsioon õpetab Lukašenko administratsiooni, kuidas korraldada valimisi ja referendumeid. Võib ette arvata, et see on samasugune farss nagu Venemaa referendum, kus 90 protsenti hääletas selle poolt, et president Putin oleks igavesti president. Midagi sarnast kavandatakse ka Valgevenes," rääkis Lotman.

Mis on Eesti seisukoht kolmapäevase seisuga, polnud loo avaldamise ajaks välisministeeriumist ERR-ile veel vastatud. 21. jaanuaril öeldi välisministeeriumist ERR-ile, et Valgevene saatkond pole Eesti välisministeeriumile nooti saatnud ei selleks, et teavitada ega ka selleks, et nõusolekut küsida. "Välisministeerium arutab nõusoleku andmist siis, kui vastav palve tuleb. Seisukoht kujundatakse peale konsulteerimist asjaomaste ametkondade ja liitlastega," teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Eesti seaduste kohaselt peab välisministeerium andma siin asuvatele välisriikide esindustele valimiste läbiviimiseks eelneva nõusoleku. Selleks peab esindus teavitama noodiga ministeeriumi valimiste läbiviimise ajast, kohast ja eeldatavast osalejate arvust.

Valgevene referendumiga põhiseaduse muutmiseks luuakse võimalus Lukašenkol jääda ametisse veel aastateks, lisaks välistatakse võimalus, et endist presidenti saaks kuritegude eest vastutusele võtta.