Transpordiettevõtted tahavad välismaalastest autojuhtidele seatud piirangute leevendamist

Eesti Rahvusvaheliste Autoettevõtjate Assotsiatsiooni (ERAA) teatel toovad võõrtööjõule seatud piirangud kaasa maksutulude laekumise olulise vähenemise ning seavad ka ohtu varustuskindluse esmatarbekaupade, medikamentide ja meditsiinitarvetega. Hetkel töötab Eestis rahvusvahelise autojuhina 1578 välismaalast.
ERAA president Einar Vallbaum, kes on ka Isamaa liige, märgib valitsusele saadetud pöördumises, et seoses koroonaviirusega on Eesti valitsus teinud otsuseid, mis mõjutavad otseselt transpordiettevõtteid. Eelkõige on peatatud viisade andmine võõrtöölistele ja välismaalastest töötajatele on piir suletud.
"Selliste otsuste eesmärk on, et ettevõtted värbaksid spetsialiste Eestist. Me mõistame seda valitsuse sammu, kuid see piirab otsustavalt Eesti transpordiettevõtete tegevusvõimalusi. Näiteks Tallinna autoveofirma pöördumine töötukassa poole andis tulemuseks 28 inimest, kes soovisid töötada autojuhina. Neist vaid üks nõustus sõitma väljapoole Harjumaad," sõnas Vallbaum.
Ta lisas, et Eesti varustuskindluse tagamiseks esmatarbekaupade, meditsiinitarvete ja medikamentidega on siiski vaja inimesi, kes oskavad oma tööd ning tahavad ja julgevad sõita erinevates riikides.
Vallbaum selgitas, et varasemalt oli rahvusvahelise autojuhi elukutse Euroopa riikide vahel liikumise võimaluse tõttu atraktiivne, kuid pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga kaotas amet oma atraktiivsuse ja noored hakkasid eelistama teisi elukutseid. See on viinud olukorrani, kus Eestis on rahvusvahelise autojuhi keskmise vanus 55 aastat ja neid jääb igal aastal üha vähemaks. Seetõttu on vaja välismaalastest autojuhte, keda hetkel töötab Eestis 1578. Ta lisas, et see pole ainult Eesti probleem - näiteks Saksamaal on puudu 180 000 autojuhti.
"Piiride sulgemise otsuse tõttu on paljudel transpordiettevõtetel raskusi võõrtööjõu jõudmisega Eestisse. Samal ajal on töötajatel kehtiv töötamise õigus ja viisa kehtimine lõppemas, mis tähendab, et ühelt poolt ei saa Eestisse tulla töötajad, kellel on olemas kõik vajalikud load, teiselt poolt on lühiajalise Eestis töötamise registreeringud lõppemas ja nad peavad Eestist lahkuma. Eestis on aga kvalifitseeritud rahvusvaheliste autojuhtide puudus ja sealjuures tööd on."
Tänane seis viib Vallbaumi sõnul selleni, et Eesti transpordiettevõtted on sunnitud oma autod peatama ja klientidega lepingud lõpetama. Eesti riigi eelarve kaotab tema sõnul sellega miljoneid eurosid otseste ja kaudsete maksude näol. ERAA president pakkus valitsusele kolm lahendust, kuidas praegusest olukorrast välja tulla.
Esiteks, pikendada automaatselt kõigi rahvusvaheliste vedude autojuhtide suhtes lühiajalise Eestis töötamise registreeringuid ja viisaga määratud viibimisaega kuni 31. oktoobrini 2020. Pärast seda soovib ERAA naasta tavapärase korra juurde, mis kehtis enne eriolukorra väljakuulutamist.
Teiseks, lubada siseneda Eestisse rahvusvahelistel sõidukijuhtidel, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba või lühiajaline Eestis töötamise registreering koos seadusliku viibimise alusega.
Kolmandaks, lubada rahvusvahelistel autojuhtidel, kes on Eestis ja kellel on lühiajalise Eestis töötamise registreering ja viisa kehtivusaeg lõppenud, taotleda uusi registreeringuid ja visasid, väljudes samal ajal 365 päeva põhimõttest 455 päeva perioodil. Selle võimaluse võiks kehtestada 31. oktoobrini 2020.
Vallbaum märgib, et ükskõik, milline kolmest variandist aluseks võtta, on see suureks abiks Eesti transpordisektorile ja Eesti riigile laiemalt.
ERAA teatel töötab Eestis rahvusvahelistel vedudel üle 400 ettevõtte, kes opereerivad 8000 raskeveokiga. Nende ettevõtete kogukäive ületab 650 miljoni euro aastas, ettevõtete iga-aastased maksed on üle 140 miljoni euro ja raskeveokimaks üle 8,5 miljoni euro.
Toimetaja: Urmet Kook









