Lääne-Virumaal ja Järvamaal neli päeva kestnud õppus lõppes neljapäeval. Õppuse eesmärk oli treenida allüksuseid õhutõrjepataljoni koosseisus lahingülesannete täitmiseks ja hinnata allüksuse väljaõppetaset.

"Täna me võime kindlalt öelda, et õhutõrje koosneb mitte üksikutest sõduritest, vaid kokku töötanud allüksustest. Ajateenijatest ülemad on pädevad ning meeskonnad toimivad tõrgeteta," ütles õhutõrjepataljoni tulepatarei ülem kapten Egon Tangsoo.

Tema sõnul said sõdurid õppusel näidata oma iseseisvust, oskust õigeid otsuseid vastu võtta ning ka meeskonnavaimu.

"Meie, tegevväelased, olime kõrvaltvaatajad ning testijad ehk hindajad ja vaatlejad ning pakkusime sõdurite tegevusele vastutegevust. Kokkuvõttes said sõdurid hästi hakkama ning nad on nii Kevadtormiks kui sellele järgnevaks lahinglaskmiseks valmis," lisas Tangsoo.

Esmaspäeval alanud õppusel harjutati allüksuste juhtimist ja tegutsemist taktikalises olukorras ning lahinguteenindustoetuse protseduure, näiteks haavatute evakueerimine, esmaabi andmine, kütuse täiendamised, välitoitlustus, esimese liini remonttööd ja lahingumoona täiendamised. Harjutusel kasutati konventsionaalse sõjapidamise stsenaariumit Eesti territooriumil, mis põhineb jalaväebrigaadi viivitusoperatsioonil.

Taktikaõppusel Tormikotkas osales kokku üle 200 kaitseväelase õhutõrjepataljonist. Lisaks olid vastutegevusse kaasatud Scoutspataljoni vormikandjad ning õhuväe lennuvahendid ja piloodid.