Tasavägine esimene valimisvoor andis tunnistust populismi ligitõmbavusest Balkani riigis, mis on hädas migrantide, väljarände ja ulatusliku korruptsiooniga.

Seega alustab riik jaanuaris oma eesistumisaega Euroopa Liidus teadmata, kellest saab uus riigipea.

Valimiste teine voor peetakse 5. jaanuaril ja sinna pääsesid valimiste esimeses voorus 29,5 protsenti häältest kogunud vasaktsentristist ekspeaminister Zoran Milanovic (53) ja praegune president Kolinda Grabar-Kitarovic 26,6 toetusprotsendiga, teatas valimiskomisjon.

Viimasest vaid paari protsendi võrra vähem hääli sai sõltumatuna kandideerinud folkmuusik Miroslav Škoro (57), kes lubas vabastada kurikuulsa sõjaroimari ja viia migrantide tõkestamiseks piirile sõdurid.

Kuigi Škoro loosungid ei viinud teda teise vooru, näitasid need analüütikute sõnul selget parempööret Horvaatia valijaskonna seas.

Grabar-Kitarovic (51) pöördus pühapäeva hilisõhtul oma poolehoidjate poole, ärgitades neid teiseks vooruks ühinema.

Grabar-Kitarovicist sai Horvaatia esimene naispresident 2015. aastal paremtsentristliku erakonna HDZ toel, mis on tüürinud riiki suurema osa viimasest kolmest aastakümnest. Ta on sageli kõikunud parempoolsete mõõdukama ja radikaalsema rahvuslikult meelestatud tiiva vahel. Kui tal ei õnnestu neid teiseks vooruks ühendada, võib see tähendada probleeme mõõdukale peaministrile Andrej Plenkovicile, kel seisavad järgmisel aastal ees üldvalimised.

Horvaatia president valitakse viieks aastaks.