Päästeamet soovitab seoses kõrge tuleohuga inimestel metsades viibimist vältida. Mida see lähemalt selgitades tähendab?

Me ei ütle, et palun ärge nüüd kindlasti metsa minge. Eesti inimesed ja mets käivad koos. Meie mure on see, et inimesed soovivad sinna alati minna sõiduvahendiga võimalikult lähedale. Sellest tulenebki oht, et kasvõi pisikesest sädemest võib mets süttida. Pigem praegu metsa mitte minna, sest loodus on niivõrd habras ja vajab suurt tähelepanu. Võib-olla päris puutumata loodusesse mitte praegu minna, ootaks paar nädalat, kui ilm äkki läheb paremaks. Äkki me praegu piirdume hooldatud metsaparkide ja mererandadega. Me võime olla äärmiselt ettevaatlikud, aga tulekahju on praegu väga kerge tekkima.

Millised on need ohud, mis inimeste metsaminemisega kaasnevad, isegi kui inimesed ise tuld ei tee?

Me sõidame transpordivahenditega metsa, olgu selleks siis auto või veel hullem - ATV. ATV on praegu küll selline mootorsõiduk, millega metsas sõitmist võiks vältida. ATV on oluliselt suurem ohuallikas kui auto. Teiseks. Meil on erinevaid kiirgrille, ka tavalisi grille, millel on all õhutusaugud. Nende kiirgrillide puhul võib jääda mulje, et need võib panna igale poole maha ja midagi ei juhtu. Ei. Praegu on tõesti nii, et pisikesest sädemest piisab, et tekiks väga suur tulekahju. Kui te tahate grillida, siis minge näiteks veekogu äärde, kus on kivisem pinnas. Ja praegu on värskete toiduainete aeg, sööge hoopis maasikaid, ei peagi kogu aeg grillima. Samuti klaasikillud. Kui te jalutate looduses ja näete pudeleid maas või muud prahti, siis palun korjake üles, viige kasvõi suurema tee äärde, kui te ei leia mahti seda ise täitsa metsast ära viia. Sellised pisiasjad praegu mõjutavad meie loodust väga tugevalt.

Kas inimestel on oht sattuda ise tulekahju keskmesse või tulekahju piirkonda?

See oht on väga väike, sest metsatulekahjuga kaasneb alati väga tugev vingu ja suitsu eraldumine. Üldjuhul metsatulekahju näitab end väga kiiresti.

Mida peaks tegema inimesed, kui ikkagi on metsa mindud ja juhuslikult satutakse peale värskele tulekoldele?

Alati on hea, kui kuskile minnakse, et see teekond oleks meeles. Päris suur probleem päästjate jaoks on see, et ei leita seda tulekahjut üles. Kui tuld on näha ja see on väike, siis värsked kuuseoksad alati aitavad väga hästi. Kui inimesi on mitu, siis üks helistab kiirelt telefonil 112 ja räägib, kus ta on. Nutitelefoniga on võimalik koordinaate saata. Ja kui teine proovib kustutada, siis ohutult allatuult, et ei jääks suitsu ja vingu sisse. Kui on autos tulekustutus tekk, aga selle puhul on juba ohtlik, et tuleb minna suitsule liiga lähedale. Pigem proovida kaugelt kustutada. Kui on joogivett kaasas, siis turbapõlengu puhul on näha väga selgelt, kus põleng on turba sisse läinud. On selline auk, seda võiks kasta niikaua kuni päästjad kohale jõuavad. Võib-olla olulisem on see, et sõita autoga kuhugi ära tuntavasse kohta ja juhatada päästjaid.

Kas väikse tulekolde puhul piisab ka jalgadega peal trampimisest? Kas sellisel juhul võib metsast rahulikult ära minna teades, et säde sai kustutatud?

Pigem mitte. Turbapinnase puhul võib säde pinnase all hõõguma jääda. Turvas on selline huvitav materjal, et väike säde jääb ka kastmise puhul sellise klombi sisse ja vaikselt hakkab seda jälle kuivatama ja siis puhkeb uuesti tulekahju. Oleneb ka pinnasest, aga kindlam on kustuda päästjad. Päästemeeskond tuleb, vaatab üle, kastab üle. Siis on kõik hästi.

Inimesed võib-olla ei soovi päästjatele alati tüli teha ja pelgavad, et pisikesest suitsemisest teatamise eest äkki saavad pahandada. Et kastavad ise veega üle ja arvavad, et on asi korras ja ei leia, et oleks põhjust enam päästjatele helistada.

Päästeamet ei pahanda küll kellegagi, eriti praegusel hooajal. Praegu on igasugune abi teretulnud.

Kui kaua selline üliohtlik olukord veel võib kesta? Enne te rääkisite paarist nädalast.

See sõltub sellest, millal suuremad vihmad lõpuks saabuvad. Me loodame, et see varsti juhtub.

Vähemalt Tallinnas täna sadas küll juba.

Asfalti peal tundub, et on palju, aga maapinnale jõudes kaob see vihm kiiresti.