"Suud puhtaks": milleks vajame jumalat?
Eestlasi peetakse üheks usuleigemaks rahvaks Euroopas. Kas eestlased on ühe püha kristlased, keda liigutavad ainult jõulud? Mida me siis õigupoolest usume? Mis roll on religioonil 21. sajandi Eestis? Neile küsimustele otsib vastust tänaõhtune "Suud puhtaks".
Saate proloogis vestles saatejuht Urmas Vaino Lea Altnurmega, kes on Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur ja religioonisotsioloog. Millest räägivad tühjad kirikud? Miks peaks üldse millessegi uskuma?
Kiire ülevaate saates kõlanud mõtetest saab otseblogist:
Eestlased peavad ennast usuleigeks rahvaks. Kantar Emori kevadise uuringu järgi seostab ennast mõne religiooniga 33 protsenti Eesti elanikest. 29 protsenti vastanutest peab ennast kristlaseks, kolm protsenti maausuliseks ning üks protsenti jaguneb teiste usundite vahel.
Samas 34 protsenti vastanutest peab ennast vaimseks, aga mittereligioosseks inimeseks.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis tervelt 90 erineva usuvoolu järgijaid. Kindlat usku järgis 320 000 inimest, neist 300 000 ristiusu konfessioone. Lisaks veel näiteks 1500 islamiusulist, 120 krišnaiiti, aga ka 23 tantristi, kaheksa zoroastristi, neli saientoloogia järgijat ja palju teisi.
Kas meie usuleigus on tegelikult religiooni- või kirikuleigus? Millega täidame religioonist jäänud tühimiku? Mis roll on religioonil 21. sajandi Eestis?
Ootame kaasa rääkima ka Twitteris. Selleks, et me teie mõtted üles leiaks, märgistage säutsud teemaviitega #suudpuhtaks
Toimetaja: Greete Palmiste
