Tallinna haridusvaldkonda koordineeriv abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles ERR-ile, et Tallinn lähtub oma koolivõrgu arendamisel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kavast, milles kaks peamist suunda kava perioodil on gümnaasiumihariduse kontsentreerimine ja põhikooli õpilaskohtade kasvava nõudluse rahuldamine.

"Samas pean oluliseks märkida, et prognoos näitab põhikoolilõpetajate arvu kasvu, mis tähendab, et lähiaastatel suureneb ka vajadus gümnaasiumikohtade järgi," sõnas Belobrovtsev.

Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peaksid riigigümnaasiumid alustama õppetööd perioodil 1. september kuni 1. september 2023. Haridus-ja teadusministeeriumi ja linna vahel sõlmitava lepingu alusel võib nendes olla kuni 2000 õppekohta.

Seoses riigigümnaasiumidega Belobrovtsevi sõnul Tallinna koolide sulgemisi plaanis ei ole.

"Linnal on kavas korraldada Tallinna Pääsküla Gümnaasium ümber põhikooliks 1. septembriks 2020, seega kõik praegu selles gümnaasiumis õppivad lapsed saavad oma õpingud seal ka rahulikult lõpetada. Samas ei ole see ümberkorraldus seotud riigigümnaasiumite rajamisega. Muid ümberkorraldusi või sulgemisi praeguse seisuga arutatud ei ole," lausus ta.

Haridusministeerium: tõenäoliselt rajatakse kolm erineva kallakuga gümnaasiumi

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm ütles ERR-ile, et kokkuleppe eelnõu kohaselt rajatakse Tallinnasse tõenäoliselt kolm riigigümnaasiumi: üks Mustamäele TTÜ lähedusse, üks Pärnu maanteele loodava muusika- ja balletikooliga samas hoonestus ja üks kesklinna piirkonda. Gümnaasiumid valmivad aastatel 2020-2022. "Üks keskendub kaunitele kunstidele, teine on reaalkallakuga ja kolmas humanitaar- ja sotsiaalainete kallakuga," rääkis Kurm.

Lisaks alustab Kurmi sõnul 2018. aastal riigigümnaasium Viimsis, 2020. aastal Tabasalus, eelkokkulepped olemas ka Saue ja Rae vallaga.

"Nüüdisaegsete gümnaasiumide loomine võimaldab omavalitsusel keskenduda rohkem põhihariduse andmisele ning tagada paremini põhikoolikohti ka seal, kus täna napib. Riigigümnaasiumide eelistena võib välja tuua, et seal tegutseb ainult gümnaasiumiaste, mis loob võimaluse luua just gümnaasiumiõpilasele sobiv õppekorraldus ja koolikeskkond, koolid järgivad kvaliteedikokkulepet, neil on oma õppesuunad, gümnaasiumile sobiv koolihoone ja õppevahendid, kooli pidamise kulud on mõistlikud (efektiivne pinnakasutus, energiasäästlikud hooned), kõrg- ja kutsekoolidega hea koostöö, ühine sotsiaaltoetuste pakett, põhitegevusele keskendumine, oma arendusvõrgustik jne," ütles Kurm veel kommentaariks.

Reps: Tallinn peab tegema koolivõrgus muudatusi

Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-i raadiouudistele, et iga-aastaselt on 7000-8000 gümnaasiumi kohta ja suurt langust Reps Tallinna gümnaasiumivõrgus ei ole toimunud, küll aga peaks Tallinna linn oma koolivõrku muutma.

"Riigigümnaasiumite loomine nõuab Tallinna linnalt oma võrgus muudatusi. Ühelt poolt see tähendab põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu lahutamist ja teiselt poolt tõsiseid arutelusid, et kui väike on see gümnaasium, mida Tallinna linn lubab edasi olla gümnaasiumina," rääkis Reps.

"Me oleme võtnud ka mitmed aastad tagasi suuna, et selliseid väga väikeseid ja mitte palju valikuid pakkuvaid gümnaasiumeid me pigem ei taha näga, vaid tahame näha akadeemilise kallakuga ja mitme erineva õppesuunaga suuremaid keskuseid," kommenteeris minister.