EL ei toeta ÜRO-s Venemaa ühekülgset rassismivastase võitluse käsitlust
Euroopa Liidu (EL) 28 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, ei toetanud neljapäeval New Yorgis ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees Venemaa resolutsiooni natsismi ja neonatsismi ülistamisest ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide vastu võitlemisest.
Resolutsiooni poolt hääletas 125, vastu kaks, erapooletuks jäi 51 riiki.
EL-i riigid jäid resolutsiooni suhtes ühtselt erapooletuks, väljendades oma seisukohta ühisavalduses.
Venemaa kasutab konkreetset resolutsiooni oma kitsaste poliitiliste eesmärkide elluviimiseks alates 2005. aastast
Välisminister Sven Mikseri sõnul on ÜRO eesmärk maailma puudutavate probleemide teadvustamine ja neile lahenduste otsimine: „Võitlus kõigi kaasaegsete ekstremistlike ja totalitaarsete ideoloogiatega peab olema kogu rahvusvahelise kogukonna ühine prioriteet. Eesti on alati hukka mõistnud kõik ekstremismi ilmingud ning kutsub üles kõiki riike ellu viima diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni.“
Euroopa Liit mõistis oma avalduses hukka Venemaa ühepoolset ja valikulist lähenemist rassismivastases võitluses. Iga aastaga on resolutsiooni sõnastus liikunud kaugemale võitlusest rassismi ja diskrimineerimisega ning pakub asemele väga ühekülgset ajaloo tõlgendust.
EL rõhutas, et oluline on hoida kõiki Teises maailmasõjas kannatanud inimeste, rahvaste ja riikide mälestusi ning mälestada sõjaohvreid. Lisaks ei toonud Teise maailmasõja lõpp mitmetele riikidele ja nende elanikele vabadust, vaid okupatsiooni jätkumise ning inimsusevastaseid kuritegusid.
EL osales aktiivselt resolutsiooni läbirääkimistel eesmärgiga tugevdada inimõiguste aspekti ja lisada viite totalitaarsetele režiimidele, kuid sarnaselt eelmistele kordadele EL-i ettepanekuid ei võetud arvesse.
Allikas: BNS
