Muuseumi direktoriks jääda sooviv Tõnis Lukas rääkis ERR-i raadiouudistele oma plaane tutvustades, et kuna muuseumi kolimise ja näituste loomisega on teadustegevus pisut tagaplaanile jäänud, tuleb sellele ka tänasest rohkem rõhku panna. Sest igas vallas peaks ERM saama kompetentsikeskuseks.

"Nüüd, kus me jõuame rahuaega oma arengus ja näitustetegemise palavik ning maja avamise järgne surve külastajate vastuvõtmiseks võib lähiaastatel hakata leevenema, on tarvis naasta nende põhitegevuste juurde, mis murranguprotsessil olid natuke häiritud. Teadurid tegid näitusi, nad ei saanud publitseerida kogu aeg artikleid," rääkis Lukas.

Hiljutisel evalveerimisel püsis eesti rahva muuseum rahvusvaheliselt tunnustatud teadusasutuste seas küll humanitaarvaldkonnas, kuid sotsiaalteadustes jäi tunnustus saamata. Lukas usub, et järgmisel evalveerimisel läheb paremini.

"Kui me museoloogia lipulaevana Eestis ja võib-olla ka ühena kogu maailmas suudame jätkata, siis seitsme aasta pärast evalveeritakse meid positiivselt ka sotsiaalvaldkonnas," on muuseumijuht veendunud.

Samas tõdes Lukas, et ülikoolidega ERMi siiski võrrelda ei saa, sest muuseumi kui kultuuriasutuse teadurite ametikohtade maht on piiratud. Ta peab vajalikuks rõhuda koostööle ülikoolidega, koostööle teiste teadusinstituutidega.

Lukase konkurent, riigikontrolli juht Alar Karis ütles, et just koostöö teiste asutustega on see üks asi, mida ta muuseumi juhina parandaks. Tõnis Lukas ütleb, et koostöö on juba praegu igati hea.

"Kõik need näitused, mis meil avatud on, on tehtud ju koos teiste institutsioonide teadlastega. Püsinäituste tegemisel osalesid üldse kogu eesti vähegi aktiivsed teadlased. Seal oli töörühmades kokku üle saja inimese, kes on teaduslikul või uurimuslikul tööl," selgitas ta.

Alar Karis rääkis ka koostööst välismaa muuseumidega. Täpsemini sellest, et ERM võiks Eestisse tuua välisnäitusi. Tõnis Lukase sõnul käib praegu töö kahe ideega ja plaanides rihitakse 2019. aastat.

"Mina olen taotlenud terrakotasõdurite näitust. Kas me selleni täpselt jõuame, kas meie näitusesaali mahud on selleks piisavad, nende osas läbirääkimised käivad. Aga midagi maailmakultuuris olulist idamaadest, on üks mõte. Teine on muusikakultuuri lipulaevadest ülemaailmse tähelepanuobjektidest midagi," tutvustas Lukas oma plaane.

Aga muuseumil on valikukohti ka mujal kui näituste korraldamises ja teadustöös. Üks olulisi arutelusid käib selle üle, kas ERM peaks olema tänasel kujul riigiasutus või sobiks paremini iseseisvam avalik-õiguslik vorm.

Alar Karis alustaks tööd selle nimel, et muuseumi juriidilist vormi muuta ja ka Tõnis Lukas usub, et iseseisvam muuseum toimiks paremini.

"Mida lähemal on otsustustasand, seda parem. Siis on tõenäoliselt ka vähem probleeme, vähem ütlejaid. Ja kõik usuvad, mida praegu võib-olla ei usu. Kui mina ütlen, et me praegu finantseerime oma tegevust väga suures mahus, siis keegi kuskil on välja arvutanud, et see ei ole nii. Kui me oleksime väga iseseisvad ja meid usaldataks, siis tõenäoliselt neid viltuinformeerimisi ja valestihinnanguid ei oleks," tõdes Lukas.

Kui aga muuseumi juriidilist vormi muuta, siis sellisel juhul peaks ERMile kuuluma ka uus maja, milles muuseum tegutseb.

Lukas lisab, et iseseisev võib muuseum olla ka riigiasutusena, kui mõistmine eri tasandite vahel on olemas. Aga kui hästi kultuuriministeerium ja ERMi juhtkond teineteist praegu mõistavad?

"Ma olen kuulnud kultuuriministeeriumi poolt, et ERM oma põhitegevusi ei suuda piisavalt finantseerida ja ei suuda omatulu teenida. Ma väidan, et see hinnang on vale," ütles Lukas.

"Seepärast, et meie eelarve oli eelmisel aastal tugevas plussis ja praegu täitub optimistlik eelarve väga hästi. Kust need teineteise mittemõistmised tulnud on, ma ei oska ütelda, aga kindlasti oleks võimalik omavahel rohkem rääkida," lisas ta.

Mitmed tegevused, muuhulgas muuseumi väliala arendamine on esialgsete plaanidega võrreldes edasi lükkunud. Lukas ütleb, et kõike tuleb teha vastavalt võimalustele. Samas usub ta, et muuseumi töötajate palgad võiksid olla paremad, kui riigi lubatud kultuuritöötajate miinimumpalk.

Oma programmist toob Lukas esile veel ERMi veebitelevisiooni, muuseumi hoidlate avamise veebikülastajatele ja muuseumi teadusteatri. Kuid kandideerimisprogramm viib jutu ka muuseumi direktori valimisprotsessile.

Juba mitu päeva on ERMi poolt meediasse jõudnud sõnumid, otsekui oleks kultuuriministeeriumis uus direktor juba ära otsustatud ja et valituks osutub Lukase konkurent Alar Karis.

Lukas ütleb, et tema kolleegid on ärevil selle pärast, et eelmine kord oli uue juhi valimise eel avalik debatt. Seekord aga ministeerium kandidaatide nimesid välja ei öelnud. Mida arvab Lukas ise, kas ministeerium proovib Alar Karisele kohta kätte mängida?

"Minu arvamus on, et Alar Karise liitumist debatiga tuli natuke liiga kaua oodata. Aga on väga rõõmustav, et Alar Karis on nüüd oma programmiga välja tulnud. Selles programmis on paljugi kiiduväärset, palju sellist, mida me juba teeme. Aga kindlasti on seal kohti, mida arutada. Mul on hea meel, et asi on muutunud jälle kultuursemaks," vastas Lukas.