Kuni 19-aastaste patsientide hambaravikulud katab haigekassa, patsiendi enda kanda on vaid visiiditasu. Samas on hambaarstid silmitsi täisealiste patsientide süvenenud suuõõne- ja hambaprobleemidega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mida hambaarstid nimetavad sekundaarseks kaarieseks ehk see kui hamba täidise kõrvalt hamba kõvakoe mädanemise protsess jätkub, on ikkagi märk sellest, et kogu lapsepõlve vältel saadud ravikuuri jooksul ei ole välja juuritud selle haiguse põhjusi," selgitas hambaarstide liidu president Marek Vink.

Maailma hambaarstide organisatsiooni seisukohalt on hambahaigused ennetatavad. Selleks tuleb Vingi sõnul suuhügieeni eest hoolt kanda ja hambasõbralikult toituda.

"Haigused ikka käivad pidevalt kogu elukaarel kaasas. /.../ Et haigusi ära hoida, peab neid tundma. Ja kui nüüd küsimus on selles, kui paljude äsja täisealiseks saanud patsientide tervist võiks hinnata heaks või väga heaks, siis see protsent ei ole väga suur, kahjuks," rääkis Vink.

Regulaarne hambaarsti juures käimine pole aga paljudele täiskasvanutele jõukohane, sest haigekassa toetus on väike.

Endine tervishoiuameti juhtivinspektor ja arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimees Peeter Mardna leiab, et hambaravisüsteem peaks võimaldama patsiendi seisundit pidevalt ja jõukohaselt jälgida.

"Inimene pöördub ju arsti juurde, kui ta tunnetab oma häda, aga väikesi muutusi hammastes inimene ei tunneta. Talle ei tekita see ebameeldivust ja tal ei ole pikema perspektiivi ohutunnet," rääkis Mardna.

Mardna on teinud tervise- ja tööministrile ettepaneku, et kui laps käiks kuni 19-aastaseks saamiseni vähemalt kord aastas hambaarsti juures, siis sealt edasi võiks riik jätkata tema hambaravi eest maksmist kas täielikult või osaliselt.

"Karta, et praegu sellest tekiks suur rahaline koormus, ei ole põhjendatud, sest esimesed väljamaksed toimuksid 16-17aasta pärast, jõuab vahetuda veel neli riigikogu koosseisu ja siis tuleb selleks raha leida," selgitas Mardna.