Loone ütles pärast pool päeva kestnud kriitikat meedias, et Tallinna, Narva ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt on ajalooline fakt, mida ei saa ümber lükata ning seda ta ka ei soovinud.

"Rõhutasin, et kuigi eestlastel võib olla keeruline tähistada liitlaste võitu, sest see ei toonud meile vabadust, peame siiski meenutama selle koletu sõja ohvreid ja selle lõppu. Sõja lõpp tähendas ka seda, et enam ei pommitatud meie linnu ja inimesi, sest sõja jooksul pommitati meid karmilt," rääkis Loone.

Loone selgitas, et ta mõistab, miks "Aktuaalses kaameras" öeldu tekitas arusaamatust, kuid väitis samas, et tema sõnu mõisteti välja jäetud konteksti tõttu valesti.

"Minu lause kontekst oli sõja lõpp. See oli kontekst, et ajavahemikus 1941-1944 pommitati Tallinnat, Tartut, Narvat, Pärnut ja teisi Eesti linnu korduvalt, sõjas hävis meie normaalne elukeskkond, hukkusid tuhanded ja tuhanded inimesed. Seetõttu ongi võimalik head meelt tunda, et 9. maist alates vähemalt neid koledusi, aktiivset sõjategevust ei toimunud. Muidugi on traagiline, et Eesti sai vabaks alles 1991. aastal, aga teadmine vabast Euroopast andis meile kõigile jõudu omaenda vabadus ära oodata. Mind ajalootõdede väänamises või eestlaste kannatustest mööda vaatamises on ebaaus ja alusetu süüdistada," vahendas Keskerakond pressiteates Loonet.  

Vaata Loone "Aktuaalsele kaamerale" antud usutlus täismahus: