"Teeme need võimalikult optimaalselt, et oleks võimalikult tihe ajakava," ütles eesistumist korraldava töörühma pressiesindaja Triin Oppi teisipäeval BNS-ile. "Arvestasime ka ministrite muid plaane ning konsulteerisime tihedalt teiste riikide ja Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadiga," lisas Oppi.

Eesti korraldatakse eesistumise ajal kümme mitteametlikku Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistja üks välisministrite arutelu, kus erinevate valdkondade ministrid saavad mitteametlikus õhkkonnas diskuteerida aktuaalsetel teemadel. Kohtumised toimuvad 6. juulist kuni 21. septembrini.

Euroopa Liidu ametlikud Nõukogud peetakse reeglina kas Brüsselis või Luksemburgis.

Eestis toimuvad järgmised mitteametlikud nõukogud:

6.-7. juulil - justiits- ja siseküsimuste nõukogu

13.14. juulil - keskkonnaküsimuste nõukogu

17.-18. juulil - konkurentsivõime ja siseturu nõukogu; transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu

19.-21. juulil - tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu

24.-25. juulil - konkurentsivõime ja teadusküsimuste nõukogu

3.-5. septembril - põllumajandus ja kalandusküsimuste nõukogu

6.-7. septembril - välisasjade ja kaitseküsimuste nõukogu

7.-8. septembril välisministrite kohtumine Gymnichi formaadis

11. septembril - välisasjade ja arenguküsimuste nõukogu

15.-16. septembril - majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

19.-21. septembril - transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu.

Euroopa Liidu Nõukogude rolliks on olla liikmesriikide valitsuste foorum EL-i õigusaktide vastuvõtmiseks ja EL-i poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu liikmed on valitsuse ministrid igast liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.

Lisaks ministrite mitteametlikele kohtumistele korraldab Eesti veel kümme ministrite tasemel konverentsi, millest viimane lõppeb 7. novembril.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 1. juulist kuni 31. detsembrini.