Inflatsioon kiirenes 2,7 protsendile
Tarbijahinnad kasvasid jaanuaris detsembriga võrreldes 0,4 protsenti ning eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7 protsenti.
Kaubad olid aastatagusega võrreldes 3,3 protsenti ja teenused 1,7 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.
Mootorikütus andis inflatsiooni kasvust ligi 40 protsenti. Bensiin oli 19,4% ja diislikütus 26,1% kallim kui möödunud aasta jaanuaris.
Suuremat mõju tarbijahinnaindeksile avaldas veel 3,7 protsenti kallinenud toit, mida mõjutasid enim 8,2 protsenti kallinenud piim, piimatooted ja munad ja 11,2 protsenti kallinenud kala ja kalatooted.
Aastataguse ajaga võrreldes oli toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili ja suhkur (29 protsenti) ning odavnenud linnuliha (6 protsenti).

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai sõnul on inflatsioon kiirenenud peamiselt kahe teguri toimel. "Ühest küljest on nafta hind asunud maailmaturul tõusule. Ja see on kajastunud meie mootorikütuse hindades. Teisest küljest jaanuari inflatsiooninumber peegeldab ka toidu hindade kiiremat kallinemist," ütles ta "Aktuaalse kaamera" vahendusel.
Maxima Eesti ostuosakonna juhataja Merle Brett-Alveus ütles, et suuremad tõusud on aset leidnud piimatoodete gruppides, kalatoodetes ja lihas.
Piimatoodete hinnad kallinesid seejuures 8 protsenti, mis näitab, et piimandussektor taastub kriisist.
"Piimatoodete hinnad on olnud pikka aega languses, sest oleme näinud ülepakkumist. Eesti puhul on olnud Vene sanktsioonide mõju. Selle mõjud on siis hakanud nüüdseks ümber saama," selgitas Rasmus Kattai.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et prognoosid viitavad, et hinnatõus jääb tänavu kogu aasta kokkuvõttes kolme protsendi juurde. Keskpank usub, et see tuleb pigem veidi väiksem, kuid konjunktuuriinstituudi hinnangul võib tulla ka suurem kui kolm protsenti.
Toimetaja: Priit Luts








