Saatejuht Andrus Karnau sõnul on reaktsioonid Jüri Ratase avaldusele Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras admisele olnud valusad ning tõi näitena Urmas Sutropi, kes tema arvates esindab Reformierakonna äärmuslikumat poolt.

"Sutrop on kirjutanud, et kodakondsuse kinkimine viib selleni, et lõpuks on meil võimul jõud, kes soovivad, et Eesti võetaks SRÜ-sse," tõi Karnau näite Sutropi arvamusest.

Karnua sõnul esindab Sutropi seisukoht kõige ilmekamalt arusaamist, mis on Eestis olnud viimased 25 aastat suhtumises vene vähemusse.

"Meie eesmärgiks on olnud neid tasalülitada, kontrolli all hoida ja nüüd mitte niivõrd kodakondsuse kinkimine, nagu Jüri Ratas on korduvalt hiljem toonitanud, vaid tahetakse inimestele, kes on lojaalsed Eesti riigile, kodakondsust lihtsustatud tingimustel pakkuda," märkis Karnau.

Tema sõnul on see ettepanek traditsioonilistes Eesti poliitjõududes - Reformierakonnas ja IRL-is - tekitanud väga palju paksu verd ja vastumeelsust.

Saatejuht Ahto Lobjakas leidis, et selle kodakondsuse teema oleks pidanud riik lahendama juba 15 aastat tagasi, kuid hea seegi, et see nüüd on käsile võetud.

"See idee, et Eesti vabariigi kodanikel ei tohiks olla oma arvamusi, paneb väga selgelt hobuse vankri taha mitte ette ehk siis kodanikud tulevad kõige pealt. Ükskõik, mida mina arvan legitiimselt kodanikuna seni kuni ma riiki ei reeda. Ma isegi ütleks, et SRÜ-sse astumise soov ei ole riigireetmine, vaid lihtsalt alternatiivse välispoliitilise orientatsiooni pakkumine, mis mulle isiklikult ei meeldi, aga ma austaksin kaaskodaniku vabadust seda soovi edendada, nagu ütles kunagi Voltaire, mitte päris oma elu hinnaga, aga midagi sinna kanti," leidis Lobjakas.

Lobjaka sõnul on kodanikul põhiseaduse kohaselt õigus arvata kõike, mida ta tahab, seni kuni ta riiki ei õõnesta.

"Ma saan aru, et Jüri Ratas tegi selle avalduse ikkagi pool kogemata intervjuus raadio Svobodale, kui küsiti temalt mittekodanike kohta ja siis ta ütles seda, mis Keskerakonna programmis on ammu kirjas olnud. See korjati üles ja tehti loosung ja tänuväärselt ei üritanud Jüri Ratas pärast sellest välja rabeleda või välja keerutada," tõdes Lobjakas.

Lobjaka hinnangul on aga kodakondsuse andmine lihtsustatud korras ikkagi poolik lahendus, sest kõik ju mõistavad, et meie territooriumil elavad vene inimesed peavad varem või hiljem saama kodanikeks ja tegemist ei ole nende vastutusega, vaid just riigi vastutusega.

Karnau sõnul on siiski iga inimese enda otsustada, kas ta tahab kodaniku passi, halli passi või mõne teise riigi passi.

"Õigus on kahtlemata Jüri Ratase kriitikutel, kes ütlevad, et neil inimestel on kõik need 25 aastat olnud aega Eesti passi taotlemiseks. Nad pole seda ise tahtnud teha," märkis Karnau ja lisas, et jutt käib 88 500 inimesest, kel 1. jaanuari seisuga oli hall pass.

"Kui neile Eesti kodaniku pass koju saata, siis küsitlused näitavad, et suurem osa neist saadab selle tagasi. Päris suur hulk halli passi omanikke ongi eelistanud halli passi," arvas ta.