Siiani ei ole Eesti linnapildis peale üksikute Teslade, mil olemas ka isesõitev funktsioon, teisi isesõitvaid sõidukeid näha. Helsingis sõidavad ilma juhita bussid näiteks sadama piirkonnas. Järgmise aasta juulis, kui Tallinnas trammitee ehituse tõttu trammid ei sõida, hakkavad ka siin sõitma esimesed isesõitvad bussid. Riigikantselei on kuulutanud välja hanke, et leida esialgu kaks kuuekohalist bussi, mis peaksid näitama Eestit Euroopa Liidu eesistumise alguses innovaatilise riigina, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need tulevad sellised bussid, kus ei ole ühistranspordi piiksutajat. ja igaüks, kes tahab, võib sinna sisse astuda ja sõita sellega," lausus Eesti EL Nõukogu eesistumise nõunik Valdek Lauri.

"Esialgsetel andmetel on plaanitud nende sõidukite katsetamine Mere puiesteel, see on siis alates Viru ringist kuni paksu margareetani ehk Linnahalli trammipeatuseni," ütles Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo. 

Iseliikuvate busside maksimaalne liikumiskiirus on 40 km/h. Tallinnas võiks buss liikuda umbes 20 km/ tunnis. Suuri ümberkorraldusi see Tallinna liiklusesse esialgu kaasa ei too

"Bussirajad ongi üks variant. Edasi on võimalik ikkagi ära isoleerida reaalsete vahenditega, pannes betoonblokid vahele. Ning põhjuseks ei ole mitte, et see buss oleks ohtlik, vaid et teised liiklejad ei tuleks talle teele ette," seletas Lauri.

Eesti liiklusseaduses on isesõitvate sõidukite regulatsioon puudulik, mistõttu oleks ka bussides siiski inimene, kes vajadusel rooli haaraks. Ent seadusandliku poolega tegeleb ka riigikantselei juures tegutsev töögrupp. Kuuks ajaks renditavate busside esialgne maksumus on umbes 50 000 eurot.

Tallinna linna projektitaotlus Euroopa Liidust isesõitvate busside ostmiseks raha saamiseks on läbinud esimese voorud, mis annab lootust, et mõne aasta pärast võiksid isesõitvad bussid olla osa Tallinan ühistranspordist.