Põhjus, miks Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraat transpordi digitaliseerimise tõsiselt käsile on võtnud, ei seisne ainult võimalikult mugava teenuse pakkumises Euroopa Liidu kodanikele. Tagant sunnivad keskkonnamured - vaja on vähendada süsinikujalajälge, teisalt ei jätku naftat lõputult, vahendas "Aktuaalne kaamera",

Sujuvam liiklus aga aitab kütust oluliselt kokku hoida, eriti, kui õnnestub kodanikud rohkem ühistransporti kasutama meelitada. See läheb korda aga ainult siis, kui inimene sujuvalt näiteks rongilt bussile saab minna, kui väljumisajad ja -kohad klapivad, mida näiteks praeguses Eestis sageli ei juhtu.

"See oleneb ka sellest, kuidas kohalikud võimud, linnavõimud tegelevad linnaplaneerimisega. Nemad peavad rakendama meetmeid, tagamaks, et linnaliiklus sujub ka õnnetuste korral ning et õnnetused hoitakse ära," selgitas navigatsiooniseadmete tootja Tomtom poliitiliste suhete juht Johanna Tzanidaki..

Brüsseli siseringil on liiklus tihe päevaajast hoolimata. Isesõitvate autode ning üldiselt parema liikluskorralduse abil peaks aga sealnegi liiklus sujuvamaks muutuma.

Isejuhtivad autod tunduvadki inimeste jaoks olevat transpordi digitaliseerimise põnevaim tahk. Nendest masinatest on linnaliikluse korraldamisel ilmselt tõesti palju abi.

"Meil on palju ummikuid, paljudes linnades ja isejuhtiv auto võib siin olla lahendus. On lootust, et isejuhtiv auto selle probleemi lõpetab," arvas ITS Polis Networki vanemhaldur Suzanne Hoadley.

Ainult isejuhtivatele autodele aga lootma jääda ei saa. Lahenduseks ummikutele ning muudele suurlinnaprobleemidele on Hoadley ja teiste Brüsselis ajakirjanikele kõnelenud ekspertide hinnangul ikkagi see, et inimesed saadakse autodest välja, liikuma ühistranspordiga ning ratastel ja jalgsi. Kel tõesti vaja, see peaks siis tegema oma sõidud isejuhtiva autoga.

Järsku üleminekut isejuhtivatele autodele ilmselt ei tule. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt on kümne aasta pärast enamik sõiduautosid isejuhtivad, tegelikult võtab selleni jõudmine ilmselt kauem aega.