Ringhäälingu Westdeutscher Rundfunk (WDR) poolt avaldatud videolõikudes on kuulda, kuidas üks naisterahvas karjub meeleheitlikult: "Te ei tohi mind katsuda". Samuti on näha, kuidas politseinikke on vähe ning nad ei tule rahvamassi talitsemisega toime, vahendas The Local. 

Täpsemalt on videos näha sündmusi, mis toimusid raudteejaama juures kella 23.30 paiku, kui umbes 1000 inimest, peamiselt araablastest või põhjaaafriklastest noormehed, sealsele väljakule kogunesid.

Kella 23.40 ajal otsustasid politseijuhid rahvamassi väljakult eemale tõrjuda, kuid video tõestab, et selle ülesande täitmiseks oli sündmuskohal liiga vähe korrakaitsjaid.

Kui videot Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendis tutvustati, juhtisid rahvasaadikud koheselt tähelepanu ka asjaolule, et politseinikud ei kasutanud inimeste korrale kutsumiseks ruuporeid.

Samuti on teada, et väljakult eemale tõrjutud isikud tulid sinna aastavahetuse ööl uuesti tagasi ning jätkasid naiste ahistamist ning muud kriminaalset tegevust.

Liidumaa siseminister tõrjus kriitikat

Video avalikustati samal päeval, kui liidumaa siseminister Ralf Jäger Düsseldorfis juhtumi uurimiseks moodustatud komisjoni ees selgitusi andis.

Jäger eitas väiteid, justkui olevat liidumaa valitsus avaldanud politseile survet, et politsei siseraportist kaoks ära sõna "vägistamine". Samuti lükkas ta tagasi laiemad süüdistused, mille kohaselt üritasid võimud juhtunut või selle tegelikku ulatust maha vaikida.

"Enne 3. jaanuari ei teadnud keegi, mis tegelikult juhtus," märkis minister ja rõhutas, et isegi Kölni politseil polnud enne 4. jaanuari juhtunust selget ülevaadet.

"See oli täiesti uus fenomen, mis tuli Saksamaal alles esimest korda avalikkuse ette. Seda ei saanud ennetada," lisas Jäger ja süüdistas samas taas kord politsei tollast juhtkonda, kes alahindas vaja minevate politseijõudude suurust ning ei suutnud hiljem ka korrakaitsjaid sündmuskohale juurde saata.

Siseminister Jäger on esimene võimukandja, kes komisjoni ees selgitusi andis. Edaspidi astub komisjoni ette veel suur hulk teisi politsei- ja linnaametnikke.

Seoses Kölni kesklinnas aastavahetuse ajal toimunud seksuaalrünnakute ja röövimistega on kuriteoavaldusi esitanud sajad naised.

Rünnakutelainele järgnenud päevadel süüdistati kohalikke politseijuhte selles, et nad üritasid juhtunu tegelikku ulatust maha vaikida. Mahavaikimise põhjuseks aga olevat olnud asjaolu, et rünnakute sooritajateks olid eelkõige Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu sisserändajad.

Samuti on praeguseks leidnud kinnitust, et politseijuhid esitasid juhtunu asjaolude kohta ka otseselt valeandmeid. Nimelt tunnistas politsei märtsis üles, et aastavahetusel Kölni kesklinnas toimunud seksuaalrünnakute laine ajal viibis raudteejaama lähistel vaid 80 politseinikku, mitte 140, nagu varem ametlikult kinnitati.

Lisaks on aastavahetuse rünnakutelaine toonud kaasa üleskutseid Saksamaa seadusi vägistamise mõiste asjus kaasajastada. Seadusemuudatusi nõudvate inimeste arvates ei kaitse praegune seadus ohvreid piisavalt, sest eraldi ei tooda välja nõusoleku mõistet, mis omakorda võimaldab kohtus liigselt keskenduda küsimusele, kas ohver ikka hakkas ründajale füüsiliselt vastu või mitte.