Pärast seda, kui veebruari keskel suri ootamatult USA ülemkohtu kohtunik Antonin Scalia, tekkis kohe uus poliitiline tüli vabariiklaste ja demokraatide vahel. Nimelt otsustas praegu senatis võimul olev vabariiklaste partei kohe, et president Barack Obama ei tohiks olla see, kes järgmise kohtuniku nimetab.

Vabariiklaste sõnul oli tegemist liiga tähtsa otsusega, et Obama seda otsustama peaks ning sisuliselt peaks panema selle rahvahääletusele.

"Järgmine ülemkohtunik võib põhimõtteliselt muuta ülemkohtu suunda ja sellega mõjutada tõsiselt meie kodumaad. Seega, muidugi peavad kodanikud saama sõnaõiguse selles, mis suunas kohus liigub," kommenteeris senati vabariiklaste juht Mitch McConnell.

President Barack Obama vastus sellele argumendile oli muidugi see, et rahvas juba otsustas - otsustas kõigepealt kaheksa aastat tagasi ja siis uuesti neli aastat tagasi, keda nad tahavad näha uut ülemkohtu kohtunikku määramas.

"Praegu ütlevad vabariiklased, kes on senatis võimul, et me oleme presidendikampaania keskel, las järgmine president otsustab. Igaüks, kel natukenegi oidu peas, võib aru saada, et see võib tõenäoliselt olla Hillary Clinton. Seega tema võib valida veelgi liberaalsema kandidaadi. President Obama pakkus välja kandidaadi, kes on niivõrd mõõduka taustaga, et tavaolukorras oleksid vabariiklased temaga ka nõus. Ta on juba senatist heakskiidu saanud oma praeguse töökoha jaoks. Ja kõik need inimesed, kes ütlevad, et ei kavatse temaga isegi kohtuda, on tegelikult kunagi varem tema poolt hääletanud," rääkis George Masoni ülikooli välissuhete ja poliitikakeskuse direktor Robert Guttman.

Kuidas siis mõjutab kohtuniku taust või maailmavaade tema otsuseid ülemkohtus. Kõige lihtsam vahe on selles, kas kohtunik loeb põhiseadust elus dokumendiks või mitte.

Lahkunud kohtunik Antonin Scalia oli kuulus just selle poolest, et tema tahtnuks otsustada kõike nii, nagu mõned sajad aastad tagasi põhiseaduse kirjutajad nägid. Kui 2015. aasta juunikuus otsustas ülemkohus, et ükski osariik USA-s ei tohi piirata samasoolistel paaridel abiellumist, siis Scalia ei nõustunud kohtu enamusega, sest kui põhiseadusesse 1868. aastal võrdse kohtlemise paragrahv lisati, olid kõigis osariikide abielud meeste ja naiste vahel ja ülemkohus ei peaks seda muutma.

Tagantjärgi hinnatakse muidugi tema põhimõttekindlust, aga sellega käis kaasa see, et Scalia oli enamasti vastu otsustele, mis nõudsid näiteks võrdset kohtlemist naistele või vähemustele, öeldes, et kui mõni õigus pole konkreetselt põhiseaduses kirjas, on osariikidel, linnadel või organisatsioonidel õigus diskrimineerida, kuni see mõne seadusega keelatakse. Teistpidi aga kinnitas 2008. aastal just tema eestvedamisel ülemkohus, et relvade omamine on iga inimese põhiõigus, kuigi põhiseaduses on keelatud piirata relvade omamist nö organiseeritud maakaitsegruppidele - just selle tõttu, et 200 aastat tagasi tõlgendati sõna "militia" kohtunike hinnangul teistmoodi.

Aga kõik see näitab, et ülemkohtu mõju USA ühiskonnale on üüratu.

"Meie arvame, et kui konservatiivne president kohtuniku ametisse nimetab, siis kohtunik on ka kas konservatiivne ja sama olukord liberaalide poolt. Aga nende vaatenurgad muutuvad. President on läinud kas pärast nelja aastat või kaheksat, aga ülemkohtunikud on eluaegse ametiajaga. On näiteid sellest, kuidas konservatiivne president on kohtuniku ametisse nimetanud, aga kohtunik muutub liberaalseks. Kohtunik John Roberts, kes on ülemkohtu esimees, isegi oli Obama ravikindlustusreformiga nõus. Kõik arvasid, et kui Obamacare jõuab ülemkohtusse, siis esimees Roberts oleks võinud selle vastu olla ja meil ei oleks seda Obamacare'i süsteemi praegu. Aga tema ütles, et see on lubatud nö maksumäärana ja nüüd ta ei meeldi enam konservatiividele, sest ta hoidis Obamacare'i alles," jätkas Guttman.

Obama ravikindlustusreform oli üks samm nö liberaalsuse suunas, aga eelkõige pärast eelmise aasta samasooliste paaride abieluotsust on ameeriklastel jäänud üha suurem mulje, et ülemkohus on pigem liberaalne kui konservatiivne.

"Ülemkohtus on see oluline, et kõrge profiiliga kaasused on avaliku arvamuse koha pealt olulised. Samasooliste abielud, ravikindlustusreform, kui nad peavad otsustama midagi lipu või patriotismi või taoliste osas. Sotsiaalsed teemad, abordiõigus, positiivne kaasamine, need on otsused, mis saavad suure hulga tähelepanu. Ja kuna kohus on liikunud liberaalses suunas just nende kaasuste puhul, on kohe näha konservatiivide vastumeelsust kasvamas, väga negatiivset suhtumist pärast viimast aastat," nentis uuringufirma Pew Research Center poliitikauuringute juht Carroll Doherty.

Samas, tavalised ameeriklased ei tea väga palju ülemkohtust, sest istungeid ei kanta televisioonis üle, seal on keelatud pildistada ja nad ei ole väga laialdaselt tuntud. Kuid nii pea kui läheb poliitiliseks tüliks, on kõigil arvamus olemas.

"Kuigi avalikkus ei pruugi teada kõiki teemasid, on vabariiklased ja demokraadid - isegi paar päeva pärast kohtunik Scalia surma - üllatavalt suurel määral oma erakonna arvamustega päri. Ehk siis neil ei ole väga sügavat arusaama kohtust ja kohtunikest, aga nad kõik teavad, kelle poolel nad olla tahavad. Nüüd on huvitav vaadata, mis edasi saab. Vabariiklased olid kaevikutesse kaevunud selle positsiooni kasuks, mis on senati vabariiklaste juhi Mitch McConnelli seisukoht, et nad ei kavatse üldse Obama kandidaati ära kuulata ja ei kavatse hääletada. Aga nüüd on nimi olemas. Ja ajakirjanikud ja meediaväljaanded uurivad kohtunik Merrick Garlandi tausta ja ajalugu. On võimalik, et miski siin ei suuda muuta nende arvamust, kui ajakirjanduses temast rohkem räägitakse ja inimesed teda rohkem tundma õpivad, see ei pruugi midagi muuta. Aga võib," lisas Doherty.

Üks viis, kuidas see võib olukorda muuta, on see, kuivõrd realistlikuks peetakse praegu vabariiklaste valimisvõitu sügisel. Kui tekib oht, et järgmine president võib nimetada ametisse veelgi liberaalsema kohtuniku, võivad vabariiklased leebuda. Kuid pigem paistab, et enne üldvalimisi uus ülemkohtunik ametisse ei astu.

USA ülemkohtuga seotud teemasid selgitas "Välisilma" stuudios rahvusvaheliste vaidluste advokaat Maria Pihlak. Intervjuud saab vaadata allolevas videos.