Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang tunnistas Postimehele, et tuuleparkide puhul on probleemiks rajatavate tuulikute kõrgus, mistõttu võivad need hakata häirima õhuseireradarite tööd.

Tema sõnul tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke ehk radar tuvastab pöörlevad labad õhusõidukitena ning hakkab arvutama nende "õhusõidukite" tulevast asukohta, koormates sellega radarit asjatu tööga ning tuulegeneraatorite pöörlevate labade taha jääb radari jaoks pime ala, milles toimuvat lennutegevust ei oleks enam näha.

Õhuväe radarid on ainsad, mis näevad Eesti piirialadel rahvusvahelises õhuruumis ilma transponderita lendavaid Vene sõjalennukeid, kuid tsiviillennunduses kasutatavatele radaritele on transpondrita lendavad lennukid nähtamatud.

Õhuväe õhuseiresüsteem osa NATO integreeritud õhukaitse süsteemist NATIENADS, mis toodab õhupilti NATO liitlaste jaoks ning seega ei ole häired radaripildis mitte üksnes Eesti, vaid kogu NATO probleem.

Sang märkis, et tuulepargid ei ole Euroopa mõttes unikaalne probleem, sama probleemiga tegelevad ka näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani ja Soome, kuid probleemi leevendab tuulegeneraatori labade peegelduse vähendamine, kuid see ei lahenda pimeala tekkimise probleemi ning radarite pimeala probleemi saab lahendada vaid radarite ja tuuleparkide omavahelise paigutuse kaudu.