Kõige enam kasvas mullu nende toimingute arv, mis on seotud kinnisvara ostu ja müügiga, testamendi tõestamise ja pärimisjuhtudega.

Suurim langus oli tõlgete kinnitamise osas. Notari juures abiellumiste, lahutamiste ja varajagamisega seotud toimingute arv jäi varasemaga võrreldes samaks.

"Varem kinnitasid notarid aastas ligi 20 000 tõlget, kuid seadusemuudatusega liikus see toiminguliik suures osas vandetõlkide pädevusse," ütles Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

“Kui jätame selle teenuseliigi kõrvale, siis teiste toimingute arv on aasta jooksul tervikuna ligi kaheksa protsendi võrra kasvanud. Samas on tõlgete kinnitamise kadumine notaritoiminguna ka regionaalne küsimus, sest tõlkeid kinnitati enamasti Ida-Virumaal ja Harjumaal," märkis Puri.

Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis keskmiselt nelja protsendi võrra, seejuures üheksas maakonnas tehingute arv kasvas ning kuues langes.

Kõige suurema kinnisvaratehingute arvu kasvuga olid Läänemaa 12 protsendiga, Järvamaa üheksa, Harjumaa ja Pärnumaa seitsme protsendiga. Suurim langus kinnisvaratehingutes oli Ida-Virumaal 12, Hiiumaal 11 ja Võrumaal üheksa protsendiga.

“Kinnisvaratehinguid tehakse rohkem suuremates linnades ja nende lähiümbruses, kus on palju uusi ehitisi ja arendusprojekte – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende lähivaldades. Samas oli mullu varasemaga võrreldes rohkem piirkondi, kus tehingute arv langes. Kui näiteks saartel on müük olnud madal juba aastaid, siis Ida-Virumaal tunamullu tehingute arv kasvas kuus protsenti, kuid mullu pöördus see 12 protsendiga langusesse," ütles Puri.

Eestis tegutseb 92 notarit, kes tegid igaüks mullu keskmiselt ligi 3200 toimingut. Ühe notari kohta tehti mullu enim toiminguid Tallinnas.