Kui Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekti juhtrühm, kuhu kuuluvad nii keskkonnaministeeriumi kui ka keskkonnaagentuuri spetsialistid, paisu lammutamise kasuks otsustas, ei osanud keegi arvata, et sel teemal seisavad tõsised vaidlused veel ees, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaagentuuri projektijuhi Tauno Jürgensteini sõnul on Sindi paisu saatust hinnatud mitmete keskkonnamõjude hindamise käigus. "Viimane, mis oli eriti põhjalik, tegeles ka paisu avamislahendustega. See kiitis heaks kaks võimalikku varianti, nii et ega meil kahtlust ei olnud, kuidas selle asja lahendus peab olema," sõnas ta.

Sindi linnapea Marko Šorin ütlebki, et paisu lammutusloa tingimuste eelnõu peab jõudma volikokku juba veebruaris. Linnapea ei hakka spekuleerima, kas volikogus võib sellega probleeme tekkida. Aga vaidlused tulevad tõsised, sest ajalooline pais, mis esialgsel kujul rajati juba 1833. aastal, on paljudele sintlastele väga oluline.

"Need asjad tulebki läbi arutada Sindis just kõrgel tasandil, et hiljem ei hakkaks otsima üksikuid süüdlasi, et paisu tulevik ei ole mõnele meelt mööda," märkis Šorin.

Tauno Jürgenstein tõdeb, et paisuga on mitu probleemi, millest peamised on seotud Sindiga. Näiteks on veel lahtine, kui kõrge peaks olema paisu asemele rajatava kärestik kõrgus. Ühe võimalusena on spetsialistid heaks kiitnud, et kärestik võiks jääda esimese rajatud paisu kõrgusele.

"Aga nüüd on kostunud ka hääli, et äkki peaks selle ikkagi natukene kõrgema tegema, just paisutuse harja osa. Tehniliselt on seda võimalik lahendada, iseenesest ka kalade rännete osas," arutles Jürgenstein.

Kuid sellisel juhul ei pruugi olla hiljem võimalik rajada Sauga poolsele kaldale lammiala. Seal sooviks aga Sauga vald alustada puhkeala rajamisega. Et kõik saaksid sobiva lahenduse, tuleks Sindil ehitada kalakasvanduse poolsele küljele kaitsevallid. Nende planeerimist ja kõrgust ei ole aga veel täpsemalt arutatud.

On veel üks tõsine murekoht. Nimelt asub Sindi pais rajatisena Sindi linna registris, kaks kolmandikku sellest aga asub Sauga valla territooriumil. Seega ei ole paisul veel ametlikku lammutusluba, sest loa saamiseks otsitakse alles juriidilist lahendust.

Paisu saatuse üle arutletakse ja vaieldakse juba enam kui viis aastat.