"Klassikaline suitsetamine ei kao ilmselt kuhugi, aga asemele on tulnud teistsugused tubakatooted ja ilmselgelt on need varjatumad, sest need ei jäta tugevat lõhna. Seepärast ei oska lapsevanemad ka kahtlustada, et nende laps kasutab tubakatooteid," rääkis psühholoog ja Tark Vanem programmi ekspert Rita Rätsepp.

Pea iga teine 13aastane laps on mingisugust tubakatoodet proovinud, selgub ametlikust statistikast. Eeskuju meelemürke proovida tuleb Rätsepa arvates esmalt kodust. "Lapsed õpivad mudeli järgi: see mida nad näevad, seda nad proovivad," sõnas ta. Rätsepa sõnul mängib selles vanuses rolli ka kambavaimu ja staatuse tunnetamise aspekt - tubakatooteid proovinud peavad end täiskasvanulikumaks ning tegevust tõstab enesehinnangut.

Rätsepa sõnul jõudis noorteni esimesena vesipiip, millega käib kaasas levinuim müüt, justkui oleks piip sigarettidest kahjutum. Tegelikkuses ei filtreeri vesi nikotiini, raskemetalle ja süsinikdioksiidi, mis otse kopsu tõmmatakse. Ka väljapuhutav magusa lõhnaga aur on Rätsepa sõnul teistele inimestele kahjulik.

Nuusktubakas ehk snuf on praeguseks pigem vähem levinud ja teinud enam teed mokatubakale ehk snusile. Mokatubaka teeb ohtlikuks suur nikotiinisisaldus ning padjakeste pinnal olevate soolakristallide tekitatud lõikehaavad igemes, rääkis Rätsepp. Viimased aitavad nikotiinil kiirelt verre imbuda, kuid lõikehaavad tekitavad omakorda viimaks paksendeid.

"Kui vanem leiab pruunide laikude või padjakestega salvrätte, siis on teada, et laps on kasutanud mokatubakat," hoiatas Rätsepp. Tema sõnul kuivatavad lapsed korra kasutatud padjakesed salvräti sees ära ning tarbivad neid hiljem uuesti, sest snusi on jäänud veel veidi nikotiini. Kuivatatud padjakesi nimetatakse rotikateks.

Kõige uuem suitsualternatiiv on e-sigaret, mille tarbimisest annavad lapsevanemale aimu pisikesed vedelikupudelid. "See ei ole ohutu ja on samamoodi kahjulik teisele. Teda on lihtne varjata, sest tal ei ole tugevat lõhna, kuid samas on ta väga ohtlik, sest teda ei ole palju uuritud, ta on turul olnud lühikest aega ja me ei tea tegelikult, mis vedelikud need on," selgitas Rätsepp.

Ta mõistab lapsevanemaid, kes tunnvad lapse tubaka tarbimise harjumusest teada saades hirmu ning õudu. "Muidugi see hirmutab, seda enam, et me ei tea täpselt, kuidas see meie lapsele mõjub. Ohtlik on ta igal juhul," sõnas Rätsepp.

Ta soovitas lapsevanematel esmalt näidata ise head eeskuju ning suitsetamine maha jätta, et vältida lapse huvi tekkimist ning passiivse suitsetamise mõju. Teise sammuna tuleks lapsega maha istuda ning temaga rääkida, et mõista tarbimisharjumuse põhjuseid. "Kõige alus on ikkagi rääkimine. Suitsetamine on tagajärg," lausus ta.