Toomse rääkis ETV saates "Ringvaade", et Islamiriik on tekkinud Süürias ja Iraagis rahulolematuse tagajärjel, sest vana režiimi kukkumise järel ei tulnud võimule uut tugevat juhti, kes oleks suutnud erinevaid grupeeringuid vaos hoida.

"Selle alge on paljuski ka sunniitide ja šiiitide vahelises võitluses. Igapäevasemalt on aga probleemiks ikkagi see, et kui puudub tugev juht sellises ühiskonnas, siis läheb asi hästi korruptiivseks, palju on omakohut ja pole peremeest, kes suudaks korda majas hoida," lisas ta.

Toomse tõdes fakti, et Islamiriiki ei saa ignoreerida, sest kuigi praegu on nad ametlikult rääkinud vaid oma kindlast territooriumist, kuhu kavatsevad jääda, on kõlanud ka see, et neil on juba liitlased Indias, Pakistanis ning sidemed Talibaniga Afganistanis. Ka Põhja-Aafrikas on tugevad terrorirühmitused, kes on valmis Islamiriigiga liituma.

"Me räägime palju suuremast, esialgu kolmandikku maailmast hõlmavast territooriumist. Loomulikult on nad ähvardanud hiljuti ka Venemaad ja on väike tähelepanuta jäänud fakt - number kaks mees ja päris paljud suured juhid Islamiriigi sõjaväesüsteemis on tegelikult tšetšeenid," märkis ekspert.

Mitmest riigist on kuulda ka seda, et noored inimesed tahavad Islamiriigiga liituda. Toomse selgitas, et osalt võib olla see seotud tänapäevaste telesaadete ja videomängudega, kus on näha palju vägivalda. "See heroiseerib sellist käitumist," märkis ta. 

Samas lisas ta, et teiselt poolt võib põhjus olla ka selles, et mosleminoored ei tunne ennast Lääne ühiskonnas tihti väärtuslikuna ning nad ei integreeru.

"Teatud asjad ei segune lihtsalt. Mõnes mõttes on see liikumine võrreldav kommunismiga kui idee liikumisega maailmas, millele saadi küll mingil moel piir peale. Kuigi ideoloogia ja religioon on iseenesest erinevad asjad, siis teatud ajendid, alged ja motivatsioon on sarnased. Võib-olla oleks õppida sellest, kuidas maailm omal ajal tuli toime kommunismi liikumisega, mis ei läinud samas nii vägivaldseks kätte ära. Aga teatud sarnasused inimeste gruppide liigutamisel ja motiveerimisel on olemas," selgitas Toomse.

Ta lisas, et Islamiriik panustab väga palju ka küberpropagandasõjale.

Kohutav vägivald, mis Islamiriigiga kaasas käib, on Toomse sõnul teadlik taktika. "Meeletu vägivald ei tule sellest, et neile väga meeldib tappa, see on väga rangelt kalkuleeritud vägivald ja sellist on ajaloos varem ka olnud. Seda on olnud Hiinas ja Venemaal, oli punane terror, kus teatud protsent elanikkonnast tuli ära tappa, et teised tuleksid nendega kaasa ja oleksid n-ö lambad," rääkis ta.

Tema hinnangul on umbes kümme protsenti Islamiriigiga liitunutest ideelised, ülejäänud aga ärahirmutatud. Samuti hoiab neid Islamiriigi juures lootus paremale tulevikule.

Vahetut ohtu Euroopale ja Eestile Islamiriik Toomse sõnul ei kujuta. "Aga neil on ambitsioon ja see on maailma mastaabis võimalik oht kogu Lääne tsivilisatsioonile. Nii nad on ennast defineerinud. Nende lõppeesmärk on tõenäoliselt maailmakalifaat, kus kõik käib nende reeglite järgi," lisas ekspert.