Mälestuskivi avamisel meenutati, et Valgjärve vallast pärit Kalev Arro valis koos kaaslastega metsaelu 1944. aastal, pärast Saksa okupatsiooni ja enne Nõukogude vägede sissetungi, vahendas Aktuaalne kaamera.

Nende punkrid ja laagrid asusid mitmel pool Lõuna-Eestis, peamiselt Saverna ümbruses. Haarangute ja lahingute käigus sai enamus tema kaaslastest surma või võeti kinni.
Kunagine punkrikaaslane Artur Kittus saadi elusalt kätte juba 1948. aastal. Kui ta Siberist tagasi jõudis, oli Kalev Arro endiselt metsas.

"Hallipalu punker oli niisugune koht, et kui me kuskil tuttavate pool liikusime ja inimesed küsisid, et kuhu te nüüd lähete, ütlesin, et läheme Eesti Vabariiki. Seda Hallipalu punkrit me kutsusime Eesti Vabariigiks. Meil kehtisid seal Vabariigi seadused ka,"rääkis Kittus.

Viimased paarkümmend aastat varjas ta ennast üksinda, tehes aeg-ajalt tuttavate juures talutöid. 1974. aasta maikuus märkas teda kohaliku kolhoosi partorg, pärast seda hakkas julgeolek metsi läbi kammima ning Kalev Arro sai tulevahetuses kohapeal surma.

Enam-vähem samasugune oli ka viimase metsavenna August Sabbe saatus, kes tabati alles 1978. aastal. Nende hauad on kõrvuti Raadi kalmistu kõige kaugemas servas.