Ajalehes Argumentõ i faktõ ilmunud Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika nõukogu juhataja Andrei Fjodorovi kirjutist selle kohta vahendas Helsingin Sanomat.

Majandusasjatundjad pidasid võimalikuks saada Soomelt Karjala eest 15 miljardit dollarit, mida peeti väga kõrgeks hinnaks. Praeguses rahas vastaks see summa 13,5 miljardile eurole (211,2 miljardit krooni), mis oleks alla kolmandiku Soome järgmise aasta eelarvest.

Kuriilide hind oli veelgi kõrgem - 20-25 miljardit dollarit.

Fjodorov oli kommunismiaja lõpul  välisministri asetäitja ja lühikest aega ka Nõukogude Liidu peaminister. Alates 1991. aastast oli ta asepresident Rutskoi nõunik välispoliitika alal.

Arvestused tehti ajal, kui pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli Venemaal sügav poliitiline ja majanduskriis.

"Nimelt siis algas valitsuses ja Vene presidendi B. Jeltsini lähikonnas salajane sisuline arutelu," kirjutas Fjodorov. "Kõnelused jõudsid sinnamaani, kuidas võiks Venemaa eelarve täiendamiseks äärmisel juhul kasutada "territoriaalset ressurssi". Räägiti Jaapanist, Soomest ja Hiinast."

Kõik need kavad jäid siiski paberile. Lagunemisohus riigi juhtkond otsustas, et Venemaa osade müümine lääneriikidele oleks liiga ohtlik.

Fjodorovi kirjutis asetab uude valgusse Soomes viimastel nädalatel toimuva keskustelu Karjala üle. see algas, kui Kainuun Sanomat kirjutas, et Soome poliitiline juhtkond sai 1991. aasta lõpul ja 1992. aasta algul Venemaa juhtkonnalt teateid Karjala võimaliku tagastamise kohta.

Soome president aastail 1982-1994 Mauno Koivisto eitas poolteist nädalat tagasi Karjala tagasipakkumist tema valitsusajal. Tema sõnul ei tehtud ka arvestusi Karjala võimaliku hinna kohta.