Rwanda justiitsminister Tharcisse Karugarama ütles, et Agathe Habyarimana oli üks peamisi genotsiidi sepitsejaid, vahendas BBC.

Habyarimana sõnul on temast ja tema sugulastest tehtud patuoinad, kes peavad vastutama umbes 800 000 etnilise tutsi ja mõõduka hutu tapmise eest. Prantsusmaal keelduti talle pagulase staatuse omistamisest.

Rwanda president Habyarimana oli rahvuselt hutu, kes oli astus läbirääkimistesse Paul Kagame juhitud ja valdavalt tutsi rahvusest mässulistega. 1994. aastal tulistati tema lennuk raketiga alla, mis kutsus esile rahvustevahelise vihapurske ja sai genotsiidi alguseks.

60aastane Habyarimana asus Prantsusmaale elama varsti pärast Rwanda genotsiidi, kuid taotles varjupaika alles 2004. aastal. Tema advokaat ütles, et Prantsuse pagulaste ja kodakondsusetute kaitse ameti (OFPRA) väitel on alust arvata, et naine oli üks genotsiidi algatajaid.

Rwanda katkestas möödunud aastal Prantsusmaaga diplomaatilised suhted, pidades sõnasõda genotsiidi üle. Prantsuse kohtunik süüdistas Rwanda presidenti Paul Kagamet, et ta andis korralduse Habyarimana tapmiseks.

President Kagame on süüdistusi raevukalt tõrjunud ning süüdistanud Prantsusmaad tapmiste aktiivses toetamises.

Prantsusmaa eitab osalust genotsiidis ja väidab, et Prantsuse sõjaline interventsioon aitas ruandalasi.