Eesti kulutab tervishoiule vähem raha kui ükski teine riik Euroopas ning meditsiinile antav summa väheneb iga aastaga, mis seab ka inimeste tervise järjest suuremasse ohtu.

Hollandil valmis raport Euroopa Liidu riikide tervishoiu olukorrast, mille andmetel kulutas Eesti 2001. aastal tervishoiule 5,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See arv jätab Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega viimasele kohale. Analüüside kohaselt vähenevad Eesti tervishoiukulutused aasta-aastalt veelgi ning 2002. aastal oli vastav protsent vaid 4,8.

Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja Andres Ellamaa hinnangul pole Eesti tervishoius sellist madalseisu varem olnudki.

Eesti Arstide Liidu presidendi, Riigikogu liikme Andres Korgi sõnul on esimene samm olukorra parandamisel meedikute palga tõstmine. 'Esmajärjekorras tuleks pöörduda haigekassa poole, kellel on arstide palgatõusuks vahendeid küll ja ülearu. Haigekassal jääb igal aastal sadu miljoneid kroone üle.'

Haigekassa vastulause kohaselt võib eelarvesse planeeritud rahast tõepoolest kasutamata jääda mõneks kitsamaks otstarbeks mõeldud summa, mis leiab sel juhul rakendust mujal. Avalike suhete osakonna juhataja Anne Osveti sõnul ei saa haigekassa oma ravikindlustuse eelarvega tervishoiukulude osakaalu kuidagi suurendada.

'Tervishoid ei ole poliitiline prioriteet ja poliitikud pole selle valdkonna arendamise vajalikkusest aru saanud või huvitatud,' kostis Vask.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Ivi Normet nimetas Eesti positsiooni teiste riikidega võrreldes väga murettekitavaks, ent tema sõnul ei näita nimetatud protsent ainult seda, et meil kulutatakse tervishoiule vähe raha.

- PM Online