UNICEFI hinnangul kannatavad Ruanda lapsed ikka veel 1994. aasta massimõrva tagajärgede all. Täna mälestatakse 10 aasta möödumist massimõrvast, mida loetakse Teise maailmasõja aegse juudi holokausti kõrval möödunud sajandi üheks suurimaks kuritööks.

Ruanda massimõrva algustõukeks loetakse 1994. aastal 6. aprillil pealinna Kigali lähistel reisilennuki allatulistamist. Lennukis olid ja surma said nii naaberriigi Burundi kui ka Ruanda enda president, kes oli hõimlane riigi hutudest elanikkonnaga. Seni ei ole kindlalt teada, kes ja miks lennuki alla tulistas. Vaatlejate hinnangul ei olnud siiski tegemist vaid ühe Aafrika riigi hõimude vahelise sõjaga, vaid väga hoolikalt välja mõeldud poliitilise plaaniga.

Järgnenud saja päeva jooksul hukkus presidendi hõimukaaslaste käe läbi vähemalt 800 000 inimest, kes enamikus kuulusid riigi teise hõimu, tutside hulka. Kuid surma saanute seas oli ka mõõdukamaid hutusid. Tapmine lõppes alles siis, kui tutside mässuline armee võimu enda kätte võttis. Mässulisi juhtis riigi praegune president Paul Kagame.

Maailma avalikkus vaatas pealt ega sekkunud - see asjaolu andis omaaegsele ÜRO rahuvalvevägede juhile Ruandas Dallaire'ile põhjust süüdistada genotsiidile kaasaaitamises kõiki lääneriike, kes Ruandat sekkumiseks lihtsalt nii tähtsusetuks pidasid. Ruanda genotsiidile vähese tähelepanu pööramises on süüdistatud USA Bill Clintoni administratsiooni, ÜROd ja selle toonast rahuvalvejuhti Kofi Annanit ning eriti Prantsusmaad, kes Kagame väitel toetas genotsiidi ajal hutusid relvaabi ja väljaõppega.

-ETV, CNN, YLE24