"Koolis ei pruugi seda nähagi olla, aga see, mis toimub tegelikult interneti vahendusel, on päris julm. Neid võimalusi on väga palju," rääkis Katrin Kaljula ETV saates "Ringvaade", kommenteerides kolme koolitüdruku hiljutist katset endilt koos elu võtta.

Psühholoogi sõnul on Viimsi keskkoolis, mille tugikeskuses ta töötab, on koolikiusamise juhtumite lahendamisel võetud suund laste mõjutamisele läbi klassi või grupi väärtuste kaudu.

"Kui me muudame näiteks kiusaja ja kiusatava omavahelist suhet ja see, mis ümberringi toimub, jääb samaks, siis ei pruugi see muutus toimuda. Efektiivsem on ikkagi klassidega tegelda, ja kooli kui tervikuga. Näidata lastele, mis on õige, mis vale," rääkis Kaljula.

Psühholoogi arvates on üheks kõige suuremaks laste stressi allikaks suurtes koolides vahetunnid, mis tegelikult peaksid olema toredad. Ta ütles, et paljudele õpilastele see "Segasumma suvila", mis vahetundides tekib, ei sobi ning nad tunnevad ennast ebaturvaliselt. Seepärast peaksid vahetundides laste juures olema täiskasvanud, kes neid ohjaksid.

"Agressiivsel või kiuslikul käitumisel on reeglina mingid põhjused: kas ma tahan mingi asja eest, mis mulle on tehtud, kätte maksta, või ma kardan, et mind hakatakse kiusama. Või mul on mingi kadedus, et ma ei küündi sinnamaani, kus see teine inimene on. Sel on väga palju põhjusi. Neid tuleks uurida ja kiusajaga ka tegelda," rääkis Kaljula.