"Ma  olen linlane ja vaimselt kujunenud linnas," ütles Jüssi, kes on käinud koolis ja saanud oma elukogemused linnas. "Aga mind on alati tõmmanud maale. Ma olen nagu inimloom, kes on istunud kahe tooli vahele. Õieti olen ma metsa poole. Aga maal elama ma ei sobi, olgugi, et mul maal väga meeldib," rääkis Jüssi. Tema arvates on  maaelus hoopis teised väärtushinnangud.

Äsja 75aastaseks saanud Jüssi sõnas, et linlast võib loodusesse tõmmata, aga võib ka tõugata. Ta rõhutas, et eelistab esimest varianti. "Ma vajan puhkust, vajan vaheldust ja ma vajan vaikust," loetles ta asju, mida linn talle ei paku.

Loodusemees möönis, et linnaelu on muutunud puhtamaks. Ta meenutas, et oli aeg, kus puhas lumi kattus linnas mõne tunniga korstendest sadanud tahmaga. "Praegu on nõuded ja olud paremaks muutunud," tõdes ta. "Kui sul on võimalus linnast ära minna, siis võid rahulikult linnas elada. Aga kui sul ei ole võimalust linnast ära minna, vaat siis teeb tigedaks."