Patsiendiseaduse eelnõu on uue kuju saanud ning üks selle autoritest, Heljo Pikhof (SDE) ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et seaduse põhiline osa puudutab patsiendi teavitamist ja nõusolekut uuringute ja raviprotseduuride tegemiseks. Ka on eelnõus käsitletud arsti kaitset, kuna näiteks ravist keelduvalt patseindilt tuleb allkiri võtta, et hiljem võiks seda tõendada, rääkis Pikhof.

Andres Ellamaa sõnul on aga allkiri formaalsus, mis ka kohtu silmis ei haigele ega arstile kaitset ei paku.

"Olen jälginud meie haiglate informeeritud nõusoleku formulare. Ühel väga heal ja suurel haiglal on günekoloogiliste lõikuste teavituslehel 4 või 6 lehekülge peenikest kirja nagu kindlustusfirmal. Seda ei jõua lugeda läbi mitte keegi. Võime öelda formaalselt, et kõik on kirjas, aga tegelikult see ei kaitse patsienti millegi eest. Patsienti kaitseb ainult mõistlik suhtlemine arsti ja haige vahel," nentis ta.

Ka Pikhof nõustus, et patsiendi ja arsti vahel peab olema usaldus ja kui seda ei ole, on midagi väga valesti.

"Patsient, arst ja õde peaksid olema sama asja eest väljas ja reeglina ongi, kui ei teki mingisugust vaidlust," märkis ta.

Samas tõi Pikhof välja, et patsiendiseaduse eelnõu järgi on patsienil õigus küsida arstilt kõike enda tervist puudutavat, sh prognoosi, ning seda kirjalikult ja arusaadavas eesti keeles, mitte paragrahvidena.

Patsientide esindusühingu jurist ja patsientide nõustaja Marika Kabal sõnas, et kõiki probleeme ei ole võimalik ette näha, kuid mida üldisem on seadus, seda lihtsam on ka vastutusest kõrvale hiilida. Meditsiinitöötajate vastuseis tulenebki tema hinnangul sellest, et nad kardavad suurenevat vastutust.