Karadži? (67) alustas oma pikka kaitsekõnet kohtus sõnadega, et "on teinud kõik, mis inimvõimete piires, et vältida sõda ja vähendada inimeste kannatusi", vahendasid BBC ja ERRi raadiouudised.

Rahulikult kõnelenud Karadži? märkis, et ta on leebe ja tolerantne inimene, kes suudab teisi suurepäraselt mõista. Enda sõnul peatas ta Bosnia serblaste armee mitmu korda, kui oldi juba võidule lähedal, võitles rahuleppe nimel, hoolitses, et käitutaks inimlikult ning pidas kinni rahvusvahelisest õigusest.

Sõjakuritegudes süüdistatava sõnul ei olnud varem etniliste rühmade vahel mingeid konflikte, kuni serblased hakkasid end Serbias elavate moslemite üha suureneva võimu tõttu ohustatuna tundma. "Ei mina ega keegi teine mulle teadaolev isik ei mõelnud, et mitteserblaste suhtes tehtaks genotsiidi," sõnas Karadži?.

Ta kritiseeris meediat, kes tema hinnangul sõda erapoolikult kajastas, ning seadis kahtluse alla sõjas hukkunute ametliku arvu, mis tema sõnul on 3-4 korda väiksem.

Karadži?ile on esitatud kümme süüdistust seoses genotsiidi, sõjaroimade ja inimsusevastaste kuritegudega 1992.-1995. aasta Bosnia sõja ajal, milles hukkus sada tuhat ja ümber oli sunnitud asuma 2,2 miljonit inimest.

End aastaid varjanud ja viimaks 2008. aastal Belgradis bussis tabatud Karadži?it süüdistatakse esmajoones 1995. aasta juulis aset leidnud ja Srebrenica massimõrva korraldamises.