Nii maailmavaate sihtasutuste arutelu kui "Silvergate" on tekitanud avalikkuses arusaama, et erakondade suhtes kehtivaid reegleid tuleb arendada. Küsimus on, mis suunas. Mitmed juristi tüüpi lahendused keskenduvad rikkumiste ja karistuste täpsemale sätestamisele. Politoloogi pilguga vaadates on võtmeküsimus hoopis, kuidas panna erakonnad demokraatia jaoks paremini tööle.

Puuduv lüli tugevate erakondade mudelis

Eestis on valitud tugevate erakondade mudel, mis on iseloomulik Põhja- ja Kesk-Euroopale. Nendes riikides püütakse teadlikult demokraatiat süvendada, kaasates sellesse protsessi ka erakondi. Eriti oluliseks peetakse seda maades, millel on seljataga autoritaarne minevik (näiteks Saksamaa). See tähendab suhteliselt heldet rahastust riigi kukrust, kuid samas eeldatakse ka, et parteid täidavad ühiskonnas mitmekesiseid rolle.

On siiski üks tugevate erakondade mudeli element, mida Eestis pole seni rakendatud: erakonna avaliku vastutuse sätestamine. See hõlmab nõudmisi erakonna ülesannetele, tegevuse sisule ning nende järelevalvele. Tugevate erakondade mudelis pole erakonnad üksnes poliitvõistlejad ja võimulepürgijad, vaid ka demokraatia ja maailmavaate teadlikkuse tõstjad ning kodanike harijad ja aktiveerijad, olles nii üks võtmetoimija demokraatia süvendamisel.

Eestis on erakondade avalikku vastutust tavapäraselt tõrjutud väitega, et erakonnad on eraõiguslikud mittetulundusühingud, kes korraldavad oma asjad ise. Samas eraldatakse alates 2003. aastast Eesti erakondadele suures mahus maksumaksja raha, mis moodustab valdava enamiku erakonna vahenditest. Selle raha kulutamine pole puhtalt eraasi.

Avaliku rahaga peab kaasas käima ka avalik tellimus, ent see jäi rahamahtude suurendamisel sõnastamata. Seega on tellimuse määratlemine ja vastutus keskse tähtsusega, et tugevate erakondade mudel tõepoolest demokraatiat tugevdama hakkaks. Lõpuks määrab rahulolu just sisuliste eesmärkidega toimetulek, mitte korrektsed raamatupidamisdokumendid. Ent kuidas sisulist vastutust tekitada?

Erakonna ülesanded meil ja mujal

Meil on erakonnaseaduse paragrahvide 1 ja 2 põhjal erakonna eesmärgid oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, milleks esitatakse valimistele kandidaate ja viiakse läbi kampaaniat, edu korral ka osaletakse esinduskogudes ja nende moodustatavates võimuorganites. Nii soosib meie tänane avalik tellimus poliitturunduse pidevat kasvu, mida Liisa Pakosta on nimetanud võidurelvastumise nõiaringiks.

Võrdluseks võib võtta Saksamaa erakonnaseaduse, kus erakonna eesmärkidena on lisaks eeltoodule mainitud avaliku arvamuse kujundamist, rahva tahte väljendamist, kodanike poliitikalaste teadmist kasvatamist, kodanikuosaluse edendamist, sisulist tööd oma seisukohtadega ning poliitikakujundamise protsessis aktiivset kaasalöömist.

Siit algab suur vahe erakonna põhiülesande mõistmises: kas ta on võimuklubi või demokraatia taastootja. Iseloomulikult mahub erakonna tegevus Eestis kahte punkti, Saksa seaduse arvukad eesmärgid eeldavad palju ulatuslikumaid tegevusi. See viib suurte erinevusteni igapäevategevustes: kui palju tähelepanu ja raha suunatakse kodanike harimisele, avalikele üritustele, sise- ja suhtekorraldusele jne.

Ehkki oleme Eestis lootnud, et erakondade ja demokraatia kvaliteet läbib loomuliku arengu ja tõuseb iseenesest, ei kinnita viimase kahe kümnendi kogemused seda optimismi kuigivõrd. Nii meie poliitilise kultuuri konteksti arvestades kui demokraatiakogemuste nooruse tõttu on mõtet erakonna ülesanded, aruandlus ja kontroll seadusse kirja panna. See aitab nii avalikkusel kui erakondadel mõista võimalusi demokraatia kvaliteedi parandamiseks.

Erakonna ülesanded võiksid hõlmata tööd nii maailmavaate kui demokraatia tugevdamisel, nii liikmete kui laiemalt kodanike poliitikateadmiste ja osalusjulguse tõstmisel, samuti avaliku arutelu kvaliteeti panustamisel. Nende läbimõtlemine ja seaduses sätestamine on avaliku vastutuse eeldus, aga mitte veel avalik vastutus.

Sisuline aruandlus

Reaalne avalik vastutus tekkib sisulise aruandluse ja kontrolli mehhanismide juurutamisel. Nende mehhanismide tänapäeval töötavale kujule arendamiseks on keerukas ülesanne, millega käib töö kõikjal demokraatlikus maailmas.

Kui sätestame erakonnale sisukamad eesmärgid kui võimulesaamine, peab olema võimalik ka hinnata tööd nende eesmärkide saavutamise kontekstis. Püüame järgnevalt markeerida võimaliku sisutegevuse aruandluse ja kontrolli mudeli Eesti oludes.

Raamatupidamisaruande kõrval peaks erakond esitama ka sisuaruande, olgu siis tegevusaruande, aastaraamatu või muus vormis. Sisuaruanne peaks sisaldama küllalt täpset teavet erakonna tegevuse võtmelõikudes. Need lõigud võiksid olla järgmised.

1. Töö maailmavaatega, kus erakond näitab, kuidas on nende ideed viimasel aastal arenenud üldkäsitluse, valdkonnapoliitikate (majanduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika jne) ning nende koordineerimise osas. Näiteks milliseid ettepanekuid on tehtud seadusandlusesse, millised uued ideed on tekkinud erakonnasiseses mõttevahetuses jne.

2. Töö erakonna liikmete harimisel. Siin võiks lühidalt kajastada erakonna enda liikmetele organiseeritud koolitusi, seminare jne. Aruanne ei tohiks sisaldada ainult pildimaterjali, vaid ka sisulist ülevaadet üritustel kõneldust. Soovituslikult võiksid julgemad erakonnad kajastada ka sisedemokraatiat edendavaid lahendusi (listid, foorumid jne).

3. Kodanikuhariduse ja avaliku arutelu edendamine. Erakond annab ülevaate koolitustest, seminaridest ja muudest üritustest, mis on korraldatud laiemale avalikkusele ja kodanikele. Samuti loetletakse üles trükised, mille erakond on välja andnud, et oma maailmavaadet ning ideestikku levitada. Soovitavalt võiks tuua viiteid olulisematele arvamusartiklitele, mida erakonna esindajad on kodanikehariduse või maailmavaatelise selgitustöö huvides viimasel aastal meedias avaldanud ja mida peetakse väärtuslikuks panuseks avaliku arutelu edendamisel.

4. Kampaaniatöö. Valimiste aastal võiks aruanne sisaldada kokkuvõtlikku ülevaadet valimiskampaaniast. Seejuures poleks rõhk mitte kuludel ja tuludel, vaid kampaania sisulisel küljel: avalikkusele suunatud kampaaniaüritustel, erakonnaliikmete kaasamisel kampaaniasse, suhtlusel tavakodanikega jne. Erakond võiks esitada ka oma valimisprogrammi ja anda lühiülevaate, kuidas toimus selle erakonnasisene koostamine ja arutelu.

5. Erakonna tegevus organisatsioonina. Siin sisalduks ülevaade erakonna, tema eellaste, erakonnaperekonna ja Eesti erakonnasüsteemi uurimisest ning jäädvustamisest. See osa hõlmaks ka erakonna osalust rahvusvahelistes ja Euroopa katusühendustes ning viimaste võtmearenguid.

Avaliku vastutuse laiem kontekst

Erakonnad peaksid sisuaruannet avalikkusele esitlema ja see peaks olema internetist hõlpsasti kättesaadav. See oleks oluline nii erakondadele endile tagasiside mõttes kui soodustaks ühiskondlikku arutelu erakondade rolli üle. Kui erakonnad annaksid tegevusaruannetega arutellu mõistusliku sisendi, väheneksid ehk lahmivad seisukohavõtud, et lööme kõik parteid minema ning valitsegu meid tugev juht, kodanikeühendused või spetsialistid. Küsimus asetataks teisiti ja palju konstruktiivsemas võtmes: kuidas erakonnademokraatiat paremini toimima panna ning mida erakonnad peaksid selle nimel ette võtma? See peaks julgustama erakondadega liituma maailmavaatelt lähedasi inimesi, kes seni on eelistanud distantsi hoida.

Lisaks avalikkusele ja meediale annaks aruandele hinnangu ka ekspertkomisjon, mis moodustuks praegust erakondade rahastamist kontrollivat organit edasi arendades. Ekspertkomisjon hakkaks hindama nii rahanduslikku kui sisutegevuse aruandlust. Pädevuse suurendamiseks võiks sinna lisada riigiteaduste taustaga eksperte. Mõistagi saab anda vaid üldise hinnangu, kuivõrd on erakonnad seaduses sätestatud uute ülesannete täitmisega toime tulnud. Komisjon peaks olema piisavalt erapooletu ja lähtuma esitatud materjalidest. Hinnangud peaksid olema diskreetsed, kuid konkreetsed.

Erakonnad võivad üritada aruandes oma kodanikehariduslikke ja demokraatia edendamise saavutusi suuremaks puhuda kui need väärt on. Meie meelest pole see probleem, kui avalikkus suudab sellele adekvaatselt reageerida ning trikitamist läbi näha. Erakond võib ju riskida sellega, et satub meedia pilkealuseks üks kord, kuid vaevalt kaks või kolm korda sama reha otsa astuda söandatakse. Ning mis kõige olulisem, isegi sellisel juhul keskenduks arutelu erakonna võimele demokraatiat edendada.

Kuigi struktureeritud sisulise tegevusaruandluse esitamine nõuab tööd, on sellel väga suur lisandväärtus nii erakondadele endile kui Eesti demokraatiale. Täna keskendub kontroll eeskätt finantsrikkumiste otsimisele, mitte töö kvaliteedi hindamisele. See on mõistetav: esimese osas on regulatsioon, teise osas praktiliselt mitte. Sisuaruandluse mudelis saaksid erakonnad ka positiivselt silma paista, mitte üksnes peksupoisid olla. Paraneb nii erakondade kui avalikkuse arusaam, missugune on kvaliteetne poliitiline tegevus. See on demokraatia süvenemise mõttes erakordselt oluline.

Autorid on Tallinna Ülikooli riigiteadlased.