Müügimahtude kahanemise ja kulude kasvu tõttu vähenes ärikasum veerandi võrra 10,2 miljoni euroni, teatas ettevõte.

"Toidukaupade müügimahud on Eestis langenud neli aastat järjest ning tarbijate hinnatundlikkus pole kuskile kadunud. Inimesed käivad üha sagedamini mitmes poes korraga, otsivad soodsaimat ostukorvi ja teevad väiksemaid oste," ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse liikme ja finantsjuhi Veiko Haavapuu sõnul peegeldab Coopi jaekaubandusgrupi kasumi vähenemine teadlikku otsust leevendada hinnasurvet olukorras, kus tarbijate ostujõud on mitu aastat olnud nõrk.  "Kui 2023. aastal oli Coopi ärikasum 24,8 miljonit eurot, siis 2025. aastaks langes see 10,2 miljoni euroni. Sellega on kasumlikkus jõudnud 1,2 protsenti tasemele," rääkis ta.

"Kui 2024. aasta kasumi langus tulenes peamiselt sellest, et Coop võttis enam kui kuus miljoni euro väärtuses hinnatõuse enda kanda, siis 2025. aastal langes kasum palgatõusude tulemusel, mida ei kantud edasi tarbijatele," ütles Haavapuu.

 "Tänaseks on Coopi kasumlikkus langenud nii madalale, et kasvav kulusurve jätab vähem ruumi hinnatõuse oma kuludesse võtta. Seepärast investeerib Coop ühe tugevamalt ka innovatsiooni ja automatiseerimisse," lisas Haavapuu.

Ühistulisest struktuurist lähtuvalt ei maksa Coopi piirkondlikud ühistud dividende, vaid suunavad kogu tulu tagasi kaubandusvõrgu arengusse või ühistu tegevuspiirkonnas kogukondlikult oluliste projektide toetuseks.

Kui mullu avasid Coopi piirkondlikud ühistud kokku neli uut ja renoveerisid 12 kauplust, siis sel aastal on Coopi grupil kavas märksa suuremad kauplusevõrgu investeeringud. Praeguse kava järgi valmib Coopil 2026. aastal 13 uut kauplust ning renoveeritakse 11 kauplust. Kui 2025. aasta nelja uue kaupluse investeeringumaht oli üheks miljonit eurot, siis sel aastal suunavad kohalikud ühistud uute kaupluste ehitusse üle 20 miljoni euro, teatas grupp.

Peamiselt tähendab see väikepoodide amortiseerunud kauplusehoonete asemele kohalike tarbijate vajadusi arvestavate ja energiasäästlikumate hoonete ehitust, mitte niivõrd suure hulga uute poodide lisandumist. Juba on avatud Keila Maksimarket Harjumaal ja Puhja Ehituskeskus Tartumaal, renoveerimisest on tulnud Kehtna kauplus Raplamaal ja Kõrgessaare kauplus Hiiumaal. Aasta jooksul lisanduvad veel Luunja Konsum, Selja Konsum, Narva Kreenholmi Maksimarket/Ehituskeskus, Uulu Konsum, Kose Pappjärve Konsum ja teised kauplused.

Sellele lisab hoogu Prisma Peremarketi ja selle 13 Eestis asuva kaupluse ost, mis ootab veel konkurentsiameti heakskiitu.

Kui üle-eestiliselt kasvab Coopi turuosa pärast tehingu lõpuleviimist seniselt 23 protsendilt 28 protsendile, siis suurim hüpe toimub Tallinnas, kus Coopi turuosa suureneb seniselt viielt protsendilt 17 protsendile. Sellele vaatamata jääb Coopi turuosa pärast tehingu lõpuleviimist pealinnas neljandale kohale.

"Majanduslikult keerulisel ajal kauplustevõrgu tugevdamisse investeerimine on olnud Coopi teadlik valik," rõhutas Rohtla.

Kokku täieneb Coopi kaupluste võrgustik 2026. aastal 26 uue kauplusega. Seitsme uue kaupluse puhul tähendab see senise väikekaupluse asendamist suurema Coop Konsumi toidupoega.

Piirkondlik ebavõrdsus suureneb

Coop Eesti Keskühistu nõukogu esimehe ja Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul toob Coopi eelmise aasta lõpus läbi viidud piirkondlik analüüs selgelt välja, et parimal järjel on Tallinna, Harjumaa ja Tartumaa elanikud, kus ka mediaanpalk on kõrgem, kuid üha keerulisem on toime tulla piirkondades, kus sissetulekud on madalamad.

"Tallinnas ja Harjumaal ning Tartumaal on ostukorv mitmekesisem, seal ostetakse rohkem kallima hinnaklassi, tervislikumaid ja mugavustooteid. Ida-Virumaal on hinnatundlikkus kõige suurem – seal on ostukorvis suurem osakaal soodsamatel põhikaupadel, konservidel, magusatel jookidel ja teatud pagaritoodetel ning palgapäeva mõju on igakuises ostukäitumises väga selgelt näha," ütles Punger.

Pungeri sõnul joonistub Coopi andmetest veel selgeid piirkondlikke tarbimismustreid: Lõuna-Eestis eelistab vanem elanikkond stabiilset ja põhitoiduainetele keskenduvat ostukorvi, samas kui ranniku- ja turismipiirkondades mõjutab ostukäitumist tugevalt hooajalisus. "Suvel kasvab seal kiiresti nõudlus grilltoodete, jookide ja värske toidu järele, samal ajal kui sisemaal määrab ostukorvi palju enam igapäevane toimetulek. Need erinevused näitavad, et piirkondlik ebavõrdsus ei väljendu enam ainult sissetulekutes, vaid on väga selgelt nähtav ka, mida inimesed oma igapäevases toidukorvis endale lubada saavad," selgitas ta. See on Pungeri sõnul ka peamine põhjus, miks Coop toetab käibemaksu langetust põhitoiduainetele.

Coop on käibe ja turuosa järgi Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelev organisatsioon, mis tegutseb ühistulise organisatsioonina ja kuulub üle 60 000 Eesti inimesele. Coopi jaekaubandusgrupp koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust ning nende koostööd koordineerivast keskühistust.

2025. aasta lõpus oli Coop Eestil 315 tegutsevat müügiüksust üle kogu Eesti.