Kui 2024. aasta sügisel algatas toonane kliimaminister Yoko Alender Iisaku looduskeskuses Alutaguse rahvuspargi laienemise, taheti protsessiga lõpule jõuda poole aastaga. Praeguseks on keskkonnaamet jõudnud Iisaku looduskeskuse kulude kokkuhoiuks kinni panna, kuid rahvuspargi laienemine on endiselt kooskõlastusringil.

Alutaguse vallavolikogu eelmine koosseis oli laienemise vastu. Sügisel kokku tulnud uus koosseis pole piiranguala laienemise kohta veel seisukohta võtnud.

Alutaguse volikogu esimehe Timo Juursalu sõnul tahab vald kindlasti tahame sisendi anda.

"Me ei taha kõrvale jääda, kuna see puudutab meie piirkonda. Hästi palju on aga kinni selles, et natukene on siin usalduskriisi. Et kui rahvuspark tuli, siis olid lubadused, et rohkem park ei laiene. Täna me oleme juba selle ees, et park laieneb. Väga õigustatud on ju küsimus, et kas see on viimane laienemine või piiratakse siin meie elu veel."

Arvutuste kohaselt kaotaks Alutaguse vald rahvuspargi laienemise korral iga aasta umbes 50 000 eurot. Timo Juursalu sõnul on vallale oluline, et riik paneks piirangute eest saadavate kompensatsioonide mehhanismid paika seadusega. Praegu on omavalitsuste tasandusfond poliitilistele tõmbetuultele valla.

Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra sõnul on eesmärk, et Alutaguse rahvuspargi laienemise kohta jõuaks otsuse teha praegune valitsus. Vakra ütles, et valitsus võib rahvuspargi laienemisotsuse teha ka ilma omavalitsuse seisukohta ootamata.

"Vallavolikogu otsus on meie jaoks alati tähtis, sest kohalikul omavalitsustel on oluline roll. Kui me juriidikast lähtume, siis tõepoolest tegelikkuses vallavolikogu ei pea ametlikku otsust koostama. See on nende enda valida, kas nad seda teevad või mitte," sõnas Vakra. 

Plaanide kohaselt peaks 45 000 hektaril paiknev Alutaguse rahvuspark suurenema peaaegu 70 000 hektarini.