Sääskede elutsükkel sõltub otseselt ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Edukaks paljunemiseks vajavad nad soodsat temperatuuri ja piisaval hulgal seisvat vett, selgitas Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessori Tiit Teder.

Täpsete prognooside tegemine on putukateadlase hinnangul siiski sarnane ilma ennustamisega, kus pikaajalised vaated kipuvad olema ebatäpsed. Samas on Tederi sõnul kevadisi ennustusi võimalik siiski juba teha.

"Küll julgeks arvata, et see kevadine sääsesaak saab olema pigem tagasihoidlik, sest ühest küljest oli talv lumevaene, teisest küljest on ka kevad väga sademetevaene olnud," rääkis ta.

Kuna sääsed läbivad oma esimesed eluetapid vees, määrab just veetemperatuur nende arengu edukuse.

"Vähesed sademed ja jahedavõitu vesi, need kokku annavad tõenäoliselt selle, et liikidel, kes talvituvad munana ja moodustavad kõige suurema satsi kevadisest sääserohkusest, läheb ilmselt pigem suhteliselt kehvasti," tõdes professor.

Kevadiste putukate vähesus ei taga samas sääsevaba suve. Eestis elab lausa 35 erinevat pistesääseliiki ning suvekuudel ilmuvad sääsed on bioloogiliselt teistsugused. Suviste sääskede hulk selgub seetõttu alles eesseisvate kuude jooksul. Üks on aga kindel – iga liik vajab arenguks vett, olgu selleks varakevad või suve algus.

"Kui suvi tuleb vihmane, siis need liigid, kelle areng sõltub kevadistest või suve alguse vihmadest, nendel läheb hästi ja neid on palju," märkis Teder.

Erinevalt paljudest teistest putukaliikidest püsib sääskede populatsioon pikas perspektiivis stabiilsena. Inimtegevus ja maastike majandamine ei ole neile enamikus keskkondades hävitavalt mõjunud. Ainult intensiivselt kasutatavates põllumajandusmaastikes on sääskede olukord mõnevõrra halvenenud. Teistes maastikutüüpides pakuvad inimesed putukatele sageli hoopis uusi paljunemisvõimalusi.

"Metsamaastikus, kus on tänapäeval väga palju traktorite ja harvesteride tehtud sügavaid jälgi, kus just tekivad niisugused sügavad veelombid, siis seal on neil ideaalne koht koos areneda," selgitas teadlane.

Metsadest väljaspool soosib sääski inimeste elukorraldus. Eestlaste aedadesse on paigutatud mitmesuguseid veetünne ja rajatud kodutiike, mis sääskedele meele järgi on.

"Meie aedades läheb neil ka pigem hästi, sest inimestel on palju tiike või veetünne, mis sobivad neile arenguks ideaalselt. Nii et sageli me toome selle sääseuputuse endale aeda ise," ütles Teder.

Olgugi et inimesed peavad sääski tüütuks, täidavad nad looduses olulist ülesannet. Nii vastsed kui ka täiskasvanud putukad on toiduks nt putuktoidulistele lindudele ja kaladele.