Iraani riigitelevisioon edastas ööl vastu neljapäeva kaadrid, millel on näha, kuidas maskides sõdurid sõidavad halli kiirkaatriga kaubalaeva MSC Francesca kõrvale, ronivad nöörredelit pidi laevakere luugini ning hüppavad relvadega vehkides pardale.

Hoogsa taustamuusika ja ilma kommentaarideta esitatud videos on näha ka teist laeva, Epaminondast. Iraani teatel hõivati mõlemad alused kolmapäeval, kuna väidetavalt püüdsid nad väina läbida ilma vastava loata.

Iran's IRGC Navy has released footage of its forces seizing a pair of container ships in the Strait of Hormuz this morning. pic.twitter.com/hAbmTTe8DR

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) April 22, 2026

Iraan sulges väina pärast USA ja Iisraeli veebruaris alustatud sõda kõigile teistele laevadele peale enda omade. Olukord väinas teravnes pärast viimase hetke rahukõneluste tühistamist teisipäeval, vaid mõni tund enne kahenädalase vaherahu lõppemist.

Luhtunud kõneluste taasalustamiseks tehtavate diplomaatiliste pingutuste taustal märkis kõrge Iraani ametnik neljapäeval Reutersile, et Iraan kaalub Pakistanis toimuval kohtumisel osalemist vaid juhul, kui USA lõpetab blokaadi ja vabastab arestitud Iraani laevad.

Varahommikuses sotsiaalmeediapostituses teatas USA president Donald Trump, et just Washingtonil on väina üle "täielik kontroll". Ta kirjeldas väina kui "tihedalt suletut, kuni Iraan on võimeline sõlmima KOKKULEPPE!!!".

Analüüsifirma Vortexa andmetel ei ole USA blokaad aga takistanud Iraanil endal väina kasutada. Ettevõtte teatel läbis ajavahemikus 13.–21. aprillini väina ja lahkus USA mereväe blokeeritud alalt ligikaudu 10,7 miljonit barrelit Iraani eksporditavat toornaftat.

Neljapäeval avaldatud laiaulatuslikest uuringutest selgub, et maailmamajandus kannatab energiašoki tõttu üha tõsisema surve all: tehased on kimpus hüppeliselt kasvavate tootmiskuludega ning aktiivsus langeb ka teenustesektoris.

Trump andis käsu hävitada väina mineerivad alused

Trump lisas, et andis mereväele käsu "tulistada ja hävitada" väina miine veeskavad Iraani alused ning tõhustada demineerimist. Samas ei maininud ta muid vahendeid, näiteks kiirkaatreid, rakette ja droone, mida Iraan on laevaliikluse takistamiseks kasutanud.

Iraani kohtusüsteemi juhi Gholamhossein Mohseni-Ejei sõnul võeti hõivatud kaubalaevad "seaduslikule vastutusele". Samal ajal varjusid Iraani kiirkaatrid ja meredroonid ühe saare rannikukoobastes, hoides USA mereväge eemal.

Iraani parlamendi asespiikri Hamidreza Hajibabaei teatel on keskpanka kantud esimene tulu läbisõidutasust, mida Iraan nüüd väina läbivatelt laevadelt kogub. Ta ei täpsustanud, kes ja kui palju on tasunud.

Iraan ootab USA blokaadi lõpetamist

Teherani teatel ei kaaluta väina – mis on tavapäraselt marsruudiks viiendikule ülemaailmsest naftast ja veeldatud maagaasist – avamist enne, kui USA lõpetab Iraani laevanduse blokaadi. Washington kehtestas blokaadi vaherahu ajal ning Teheran nimetab seda relvarahu rikkumiseks.

Teisipäeval, vaherahu viimastel tundidel, loobus Trump ähvardustest taasalustada rünnakuid Iraani vastu, kuid keeldus blokaadi lõpetamast. Relvarahu ei ole ametlikult pikendatud ning ka edasistest kõnelustest ei ole teatatud.

Pakistani valitsusallika sõnul hoiab Pakistan, kes võõrustas sel kuul kõnelusi ja valmistus teiseks vooruks enne selle tühistamist teisipäeval, endiselt mõlema osapoolega ühendust. Allikas lisas, et Iraani ametnikud keelduvad USA blokaadi tõttu endiselt osalemist kinnitamast.

Siseministri asetäitja Talal Chaudhry kinnitas Reutersile, et kõneluste turvaplaanid on endiselt jõus ning Pakistan on "täiesti valmis nii mastaapset sündmust võõrustama".