Aastatel 2016–2019 Swedbanki juhtinud Birgitte Bonnesen mõisteti 2024. aasta sügisel Rootsi apellatsioonikohtus Eesti üksuse rahapesujuhtumiga seoses süüdi, sest kohtuotsuse kohaselt andis Bonnesen 2018. aastal panga majandustulemustega seotud intervjuudes meedias eksitavat informatsiooni.

Teisipäeval tühistas aga Rootsi ülemkohus kõik Bonneseni vastu esitatud süüdistused.

Aastaid finantsinspektsiooni juhtinud ja tänavu jaanuaris ameti maha pannud Kilvar Kessler, kelle ametiaega jäi ka Swedbanki rahapesuskandaal, ütles ERR-ile, et on värske kohtuotsusega kursis üksnes meedia vahetusel, mistõttu ei tea selle üksikasju, kuid nii Eesti kui ka Rootsi finantsjärelevalve, mis ei tegele kriminaalasjadega, tegi oma töö juba aastaid tagasi ära.

"Rootsi kriminaalmenetluse optika ja tõendusmaterjalid on mulle teadmata, seda on raske kommenteerida, aga kindlasti on positiivne, et lõpuks on punkt pandud ja kui keegi inimene on olnud menetlusosaline, on ka talle selgus saabunud," lausus Kessler.

Samas juhtis Kessler tähelepanu sellele, et kuigi ka Eesti meedias on kajastatud, nagu süüdistataks Bonneseni rahapesus, siis see ei ole õige.

"Teda süüdistati turu kuritarvituses, et ta eksitas börsi või börsiinvestoreid, avaldades meedias ühesugust infot ja tegelikkus oli teistsugune," selgitas Kessler. "Nüüd ütles Rootsi kohus, et selleks, et öelda, et ta on süüdi turumanipulatsioonis, peab olema tõendatud ka tema tahtlus investoreid eksitada."

Täpsemalt juhtunu hindamine eeldaks Kessleri sõnul juba tõendite nägemist ja Rootsi seaduste tundmist.

"Mis puudutab Eesti sündmusi, siis finantsinspektsioon alustas Swedbankiga 2019. aasta veebruaris. Tegime põhjaliku kontrolli ja 2020 oli Swedbank oma protsessid korda teinud, mis puudutab Eesti Swedbanki ja läbipaistvat pangandust," meenutas Kessler.

FI endise juhi sõnul tahtis inspektsioon toona Swedbankile trahvi teha, aga seda saab asutus teha ainult järelevalvemenetluses.

"Prokuratuur toona ütles, et ei, ärge tehke, me teeme ise kriminaalmenetluse," lausus Kessler.

Kaht menetlust ei tohi korraga olla, et vältida topeltkaristamise ohtu ja nii loobuski finantsinspektsioon oma menetlusest.

Riigiprokuratuur esitas 2022. aasta märtsis Swedbank Eestile ja selle endistele juhtidele kahtlustuse enam kui 100 miljoni euro ulatuses rahapesus. Uurimine puudutas aastaid 2011-2016 ja võinuks pangale kaasa tuua kuni 16 miljoni euro suuruse karistuse.

Paraku teatas prokuratuur kaks aastat hiljem, et lõpetab selle kriminaalmenetluse. Põhjuseks tõi tollane riigi peaprokurör Andres Parmas, et ehkki tõenditega tuvastati pangas toimunud rahapesule viitav tegevus ja rikkumised, pole raha kuritegeliku päritolu kohta tekkinud kahtluste tõendamiseks võimalik lisatõendeid koguda ning sellisena ei saa seda süüdistust kohtusse saata.